Tehvandi Spordikeskuse majandusdoping

Tänase lehe põhiloos kirjutame, kuidas Lõuna-Eestis tegutsev Tehvandi Spordikeskus (TSK) on viimastel aastatel riigi kulul kaasajastanud mitu hoonet, millega teenib ettevõtlustulu. Selline tegevus muudab ettevõtjate hinnangul konkurentsi Otepää kandi turismisektoris ebaausaks.

TSK loodi õigel eesmärgil, kui taheti tegeleda riiklikult oluliste spordirajatistega. Aastakümnetega on loodud tingimused muutunud oluliseks nii Eesti kui ka välismaa sportlastele. Noored kasutavad seda nn kasvulavana, tipptegijad eelistavad sealseid tingimusi mitmetele teistele kohtadele maailmas. Kõik tundub õilis ja õige, kuid tõrva meepotti lisab spordirajatisi haldava sihtasutuse nn kõrvaltegevus, mis on hakanud vabal turul eraettevõtjatest konkurente edestama. TSK ise nimetab hotelli ja puhkemaja tegevust vajalikuks põhitegevuse tagamiseks.

Erinevalt eraomandisse kuuluvatest turismi- ja majutusasutustest saab TSK toetuda riigiabile. Alates 2011. aastast on sihtasutus saanud riigilt 14,5 miljonit eurot toetusi, mis praegu aitab nii otseselt kui ka kaudselt teenida sihtasutusel tulu ettevõtlusest. Muu hulgas rekonstrueeriti riigi rahadega kolm olulist kohta: Tehvandi kolmetärnihotell, puhkemaja ja konverentsikeskus. Eraettevõtetele tundub selline toetusskeem ülekohtusena ja õigustusega: eraettevõte ei saa konkureerida võrdselt asutusega, kes olenemata tulemist saab riigieelarvest toetust investeeringuteks ja tegevuskuludeks. Kui eraettevõte tahaks saada samas suurusjärgus toetust, peaks ta tõenäoliselt otsima laenu, mis tagasimaksetega kaasaks pikemaks ajaks suurema majandusliku surve, kui praegu on TSK-l.

Õli valgus tulle, kui TSK võimaldas enda juures majutajatel soodsamalt kasutada sporditaristut kui eraettevõtete juures viibijatel. Pärast ettevõtjate suuremat nurinat otsustas TSK sellest küll loobuda, kuid selline käitumine näitab siiski ka sihtasutuse mõttekäiku, kuidas oleks võimalik edestada konkurente. Kahjuks ei tundu see vaba turu tingimustes sugugi õige lahendus.

Oma roll tundub olevat TSK saagas ka Reformierakonna liikmetel, kes juhivad sihtasutust või otsustavad selle rahastamist. Reformierakond, kes tahab seista liberaalse maailmavaate edendamise eest Eestis, tundub praegu mõnede liikmete tegutsemise põhjal käituvat vastupidiselt oma loosungile: „Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest“. Kahjuks tundub, et TSK juhtumi puhul ei ole keskkond rohkete võimalustega, kuna seda üritab dikteerida riigi rahastusega sihtasutus. Jääb mulje, et TSK juhid ja rahastajad ei adu, kuidas nad mõjutavad samas valdkonnas tegutsevaid eraettevõtjaid.

Kui võtta arvesse, et välisturistide arv Venemaalt ja Soomest on langustrendis ning majutusasutuste käibemaksu tahetakse tõsta, muutub TSK konkurentide väljavaade praeguse olukorra jätkudes ainult trööstitumaks.

Riik peaks tõsiselt kaaluma, kas TSK majutuskohad ja ka toitlustus- ning konverentsiruumid tasuks erastada. Arvestades, et seni on suutnud ettevõtjad erakapitaliga turule tulla, peaks ka TSK osaline erastamine suutma pikas perspektiivis omal jalal püsima jääda. Riigi hallatav spordirajatiste keskus aitaks sellele kindlasti kaasa ning seda võrdselt kõigi piirkonna turismiettevõtjate jaoks.