Börsikatk võib nakatada kogu majanduse

Äripäev soovitab praegu eelarve koostamiseks valmistuvatel ettevõtjatel juba töös olevate plaanide kõrval valmis panna ka plaani B, miks mitte ka C. Esmajärjekorras puudutab see Hiinasse eksportijaid: Hiina on Eestile tähtsuselt kümnes kaubanduspartner ning sinnapoole on viimaste aastate kasvu ja hiiglasuure turu tõttu vaadanud mitmed ettevõtted, kes seni pole jalga ukse vahele saanud.

See on muidugi miljoni dollari küsimus, kas ja mis kujul praegu turgudel valitsev hirm ja paanika reaalmajandusse jõuab. Kogenud investorid, kes seavad pikaajalisi eesmärke, vaatavad börsikatku ülevalt alla ja muigavad, et hullematki on nähtud: 2008 alanud kriisiga võrreldes olevat praegu toimuv alles pinnavirvendus.

Heade närvidega investorid vaatavad ringi hoopis, mida sellel ülinärvilisel turul osta, ja õigesti teevad: mida suurem on üleüldine paanika, seda soodsamad ostuvõimalused. Alalhoidlikumad kalduvad reaktiivsele käitumisele, püüdes päästa, mis päästa annab, ja paremal juhul likvideerida positsioone, mis järgmisena tule alla satuvad.

Soovimata paanikat külvata leiab toimetus siiski, et järgmise aasta plaane tehes on natuke karta siiski parem kui kahetseda. Alanud hüsteeria alguspunktiks on muude, samuti oma mõju avaldanud põhjuste seas otsustav nimelt reaalmajandus – Hiina oma. Börs on koht, kus makronäitajate kukkumine annab kiiret ja vahetut tagasisidet.

Arvestades, et Hiina oli just saamas maailma suurimaks majanduseks, pole üllatav, et nakkuse levik maailma börsidel oli niivõrd kiire. Väga suure majanduse puhul on kahanemine 7,5%lt kuue ringi juba hirmus valus mats.

Reaalmajanduse seisu ja prognoose vaadates võib esmapilgul tunduda, et mureks pole põhjust. Eurotsoon rõõmustab, et erasektor kogeb viimase nelja aasta kõrgeimat kasvu Kreekaga seotud muredele vaatamata ja USA valmistub teise kvartali kasvu 2,3 protsendi pealt kolme peale korrigeerima. Eestile teeb eelkõige muret see, et kahel olulisel ekspordipartneril, Soomel ja Venemaal, on tõsiseid probleeme. Välisnõudlus on niru ja siin kiiret paranemist ei paista. 

Teise kvartali kasv oli võrreldes eelmise aasta sama ajaga napp 1,9. Prognoosi mõttes teeb ettevaatlikuks, et seda kasvu toitis eelkõige eratarbimine, investeeringud olid languses. Ka praegu aktuaalsed mured, nagu seakatk, mis ähvardab ühe tööstusharu hingusele saata, ning Nitroferdi ja VKG suurkoondamised Ida-Virumaal mõjutavad üldist kliimat negatiivselt.

Niisiis on mõistlik tuleva aasta plaane tehes silmas pidada, et praegu börsidel valusalt tunda andev tagasiside Hiinast peale kippuvatele muredele hakkab mõjutama reaalmajandust, teiste riikide hulgas Eestit, kes pisiduse tõttu on väliskeskkonna suhtes tundlik. Hea, kui põhiplaani ebarentaabliks muutumise puhuks on valmis ka varuplaan.

Hea on ka see, kui investeerimine päris meelest ei läheks, sest ilma selleta ei sünni neid uusi majanduskasvu allikaid, mida Eesti hädasti vajab.