Ardo Hanssoni leeri mõju suureneb

Äripäeva hinnangul viitab möödunud neljapäeval toimunu sellele, et Euroopa Keskpanga nõukogus on suurenenud nende eurotsooni riikide keskpankurite mõju, kes on täiendavate majanduse ergutamise meetmete vajalikkuse suhtes skeptilised. Sellesse leeri kuulub ka Eesti Panga president Ardo Hansson.

Skepsise suurenemise põhjuseid võib olla kaks. Esiteks on Euroopa majanduse seis hakanud paranema. Oma osa sellel võib olla ka kevadel käivitatud Euroopa Keskpanga rahatrükil. Teine põhjus võib aga olla eelmisele vastukarva. Keskpanga stiimulprogramm pole andnud loodetud positiivset ja eurotsooni majanduskasvu kiirendavat efekti. Seetõttu otsustas keskpank hoogu maha võtta, et kuiva püssirohtu mitte tühja põmmutades ära kulutada.

Toimetusele tundub, et Euroopa majandusega seoses pole põhjust praegu rääkida positiivsetest toonidest. Seis on sama trööstitu nagu on Eesti praegune ilm. Ettevõtete investeerimisaktiivsus on liiga tagasihoidlik, loodetud rahasüstid ja intresside langetamised pole toonud kaasa uut investeerimislainet. Inflatsioonitempo püsib muret­tekitavalt aeglane ning tõenäoliselt ei hakka see enne kiirenema, kui naftahind võtab taas suuna üles. 

Euroopa Keskpanga stiimulprogrammi üheks eesmärgiks on anda Euroopa liikmesriikide poliitikutele aega teha oma riikides ära olulised reformid, mis looks eeldused tööpuuduse vähenemiseks ja palgatõusuks. Euroopa Keskpanga juhil Mario Draghil on õigus, kui ta ütleb, et keskpank üksi ei suuda eurotsooni majandust kiiremale kasvule tõugata. Teisalt võib keskpanga aktiivne sekkumine panna poliitikud mugavustsooni. Keerulised otsused langetatakse ikka siis, kui elu selleks sunnib ja otsustamisest pole võimalik enam mööda hiilida. Euroopa Keskpanga majanduse ergutamine ning kevadel käivitatud rahatrükk võib aga poliitikutele olla heaks võimaluseks mitte midagi teha.

Euroopa Keskpanga möödunud nädala otsused valmistasid pettumuse ka seetõttu, et keskpangale loodetakse liiga palju. Tegelikult ju Euroopa Keskpank otsustas jätkata sellega, millega kevadel alustati. Juunist alates on intressimäär olnud negatiivne, et survestada panku raha tootlikumalt kasutama. Neljapäeval otsustati veelgi kärpida baasintressimäära, kuid see valmistas analüütikutele pettumuse, sest oodati suuremat kärbet.

Euroopa Keskpank otsustas mitte suurendada märtsis käivitatud varade tagasiostuprogrammi igakuist ostumahtu, mis on praegu 60 miljardit eurot. Ka see valmistas pettumuse, sest oodati kuiste ostumahtude suurendamist. Tuleb aga arvestada, et keskpank otsustas pikendada varade tugiostuprogrammi kestust ja mahtu. Samuti otsustati tugi­ostuprogrammi sobivate varade ringi laiendada regionaalsete ja kohalike omavalitsuste võla­kirjadega.

Kui keskpanga neljapäevased otsused kokku võtta, siis jätkab Euroopa Keskpank kevadel alustatut, kuid ebaselge on, kas see tegevus annab loodetud tulemust. Keskpanga otsuseid ei suuda meie siin mõjutada, aga me saame nendega arvestada. Kõige lihtsamalt tähendab see seda, et raha pangakontol hoidmine ei tasu end ära ning see tuleb investeerida, et tulevikus saada tulu sellest, kui majandus saab lõpuks kiirema hoo sisse.