Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kristen Michal, võtke suuremalt ette!

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Riik peaks kõik riigi äriühingud lõpuks erastama või börsile viima, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.

    Majandus- ja taristuminister Kristen Michali rääkis teisipäeva hommikul riigi plaanist lähematel aastatel viia viis riigifirmat börsile või osaliselt erastada. Nende viie sekka kuuluvad Eesti Teed, Omniva, EVR Cargo, Metrosert ja Teede Tehnokeskus.
    Äripäeva toimetuse meelest liigub Michal õiges suunas, kuid võiks olla märksa edasipüüdlikum. Eesti 36 riigifirmast viie ettevõtmine jääb vaid jäämäe tipuks. Riik võiks liikuda eesmärgi suunas, et lõpuks ei oleks Eestis ühtegi riigiettevõtet. Jah, see tähendaks varem või hiljem kõigi praeguse 36 riigi omandis oleva äriühingu usaldamist erasektorile.
    Valitsus peaks mainitud viie kõrvale võtma ka ülejäänud riigifirmad, et hakata neid erastama ja börsile viima. Omavahel ettevõtteid liita ei oleks nii otstarbekas kui need viia erasektorisse.Praegu on riigi soov ühendada mitu ettevõtet, et neid saaks paremini kontrollida. Positiivne külg võib olla küll kulude kokkuhoid ja mingil määral sünergia, kuid see tähendab ka, et suurem hulk ettevõtteid langeb väiksema arvu otsustajate alla.
    Üks põhjus, miks riik ei soovi riigifirmadesse lubada ka osalist erastamist, puudutab nõukogu koosseisu ehk omaniku järelevalvet. Senini kestab erakondade vaheline pikaaegne võitlus, kes suudab enim mehitada riigiettevõtte nõukogu oma inimestega ja seeläbi suunata ettevõtte tegevust vastavalt vajalikule poliitilisele agendale.
    Kasumlikud äriühingud
    Turukontekstis ei ole näiteks Eesti Energia asendamatu teenusepakkuja, kuid selle väärtuse muudab suureks tulu, mis tuleb igal aastal riigi rahakotti. Kui riigi äriühingute nimekirjast kaoks Eesti Energia, peaks poliitiline eliit hakkama otsima uusi tuluallikaid, et hoida riigieelarvet tasakaalus. Ainuüksi 95 miljonit eurot omanikutulu ühe aastaga on piisav põhjus, miks sellest tugevalt hoida kinni.
    Sellegipoolest tuleks riigi tulusamaid ettevõtteid vaadata teise nurga alt, et võimalikele investoritele on kasumlikult toimiv ettevõtte ihaldusväärne. Palju lihtsam on leida investorite konkurentsi edukate projektide jaoks. Kui on rohkem huvilisi, siis saab suurema tõenäosusega küsida ka paremat hinda.
    Eesti Energia sobib börsile
    Riigifirmade seas leidub tõelisi pärle, mis on majanduslikult tulusad ning võiksid erasektorile olla suur huvi­orbiit. Kasvõi näiteks Eesti Energia, mille erastamist ei pea majandusminister õigeks. Eesti Energia endine juht Sandor Liive on öelnud, et ettevõtte väärtust võiks jagada aktsiate kaudu. Tema meelest saaks riik anda suuna, et viia vähemalt paranemisvõimeliste riigile kuuluvate äriühingute vähemusosalus börsile.
    Oleme varem kirjutanud, et eduka riigifirma börsile minek turgutaks ka kohalikku börsi ja siinset kapitaliturgu, mis on majanduse vereringe. Ka pisike Eesti vajaks toimivat kapitaliturgu, et tagada majanduskasvu.
    Kui astuda veel tarbija kingadesse, siis suure tõenäosusega võidaks klient rohkem just erateenuse pakkuja kaudu, sest sellisel juhul peab omanik rohkem pingutama, et ellu jääda. Kui peaks ka juhtuma, et mõni riigifirma ebaõnnestub pärast erastamist, siis tõenäoliselt tarbija ei kaota, nagu näitas hiljuti ilmekalt ka Estonian Airi juhtum, kus konkurendid olid varmad oma teenust asemele pakkuma.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
USA aktsiaturul näitavad ralli märke uued sektorid
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Metsamajandajad metsanduses pikka plaani ei näe
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.