Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rasva läinud Eesti

01. aprill 2016, 07:00
Juhtkiri
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160401/OPINION01/160339907/AR/0/Juhtkiri.jpg

A jal kui lätlased pingutavad, et majandusele suuremat hoogu sisse saada, jääb Eesti käitumisest mulje, et oleme end rasva söönud ja rahul pealegi.

Kui veel eelmisel kümnendil võis eestlane vaadata Läti poole piltlikult öeldes ülevalt alla, siis praegu on paslik pilk maha lüüa. Äripäeva meelest kannustab lätlasi edunälg ning nad püüavad jõuliselt majandust elavdada, millest meil tasuks õppida.

Jah, vahel läheb lätlastel midagi nihu. Aeg-ajalt nad eksivad. Kuid soov katsetada ja proovida näitab elujõudu ja värskust, mida Eestist vaadates tasuks kadestada. Näiteid saab tuua ridamisi, kusjuures tuumakaim on mure majanduse pärast.

Ilmselt ilmekaim on Eesti peaministri Taavi Rõivase vabariigi aastapäeva kõne. Sellest jäi kumama ülevoolav rahulolu ja olematu edunälg. On kummaline, kui peaminister toob rõõmusõnumina ette, et Eurostati täpsustatud andmetel polegi Leedu SKP ostujõu alusel Eestist möödunud, vaid Eesti on endiselt ühe protsendipunkti võrra (!) ees. Just seda aga Rõivas tegi. Unustades märkida, et samal ajal sörgib Eesti majandus koos Soome ja Kreekaga Euroopa Liidu sabas ning näiteks Läti majanduskasv on üks Euroopa Liidu kiiremaid.

Küll aga ütles peaminister samas kõnes, et objektiivselt, faktidele tuginedes, ei ole Eesti inimesed kunagi nii hästi elanud kui praegu. Aga mis saab edasi?

Ambitsioonikas Läti

Eestis kolm korda kiiremini kasvava majandusega Läti vastne peaminister võttis aga värskendavalt teistsuguse seisukoha. Kuigi sarnaselt Eestiga jõudis ja Läti majandus mullu kriisieelsele tasemele, otsustas Rõivase ametivend Maris Kucinskis kutsuda Lätis tegutsevate pankade juhid vaibale, sest majandus võiks kasvada kiiremini, kui pangad agaramalt laenu annaks.

“Meie pankadel on väga palju sääste ja see raha ei jõua meie riigi majandusse,” kurtis Kucinskis. “Pangad on äärmiselt ettevaatlikud ja krediidiportfellid on väga väiksed. Mulle tundub, et see on majandusele kõige suurem oht.”

Tõsi, nii Rõivase kui ka Kucinskise sõnades on paras annus suhtekorralduslikku näitemängu. Kuid sõnumina on Rõivas laisalt rahuolev ning Kucinskis ambitsioonikas ja agressiivne.

Lätlased ongi viimastel aastatel palju katsetanud, et majandusele hoogu lisada. Võtame või kehtestatud sotsiaalmaksulae, mis peaks soodustama kõrgepalgaliste ametikohtade loomist ning mida Eestis pole senimaani. Tõsi, osaliselt võetakse nüüd Lätis see eelarve katteks solidaarsusmaksuna tagasi, aga see on ikkagi samm õiges suunas.

Või soodustused mikroettevõtetele ehk nn Läti maksuime. Lätis kehtib suur maksusoodustust mikroettevõtjatele, kelle käive jääb alla 100 000 euro. See on katse tuua ettevõtlusesse rohkem inimesi ja elavdada majandust. Jah, seadusest on leitud auke ning selle najal on punutud skeeme. Kuid neid on lapitud ning seadus on täpsemaks saanud.

Eesti kosutab vaid riigieelarvet

Seevastu Eesti valitsus jättis samal ajal ettevõtete juhid sisuliselt ilma töötukindlustusest ning pole suutnud tõsta käibemaksukohustuse määra 16 000 eurolt kõrgemaks juba eelmisest sajandist alates! Ettevõtlusega see igatahes tegelema ei meelita. Lisatud on ka kohustusi, näiteks 1000euroste arvete deklareerimine ja töötamise register, ning tõstetud kõikvõimalikke aktsiise, mis on kasvatanud küll riigieelarvet, kuid mitte majandust.

Isegi Läti rahvusliku lennufirma tiivaulatus teeb eestlastele silmad ette. Võib ju nuriseda, et lätlased on lihtsalt osavamad skeemimeistrid, kuid fakt on, et airBaltic on kordades suurem firma ning panustab võimsalt ka kohalikku majandusse. Ambitsioonikam juht oleks Estonian Airi ja Nordicasse maetud ligi 200 miljoni euro asemel omandanud suurosaluse airBalticus.

Aga sellist visionääri Eestis pole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2016, 07:00
Otsi:

Ava täpsem otsing