Põrmustatud usaldus

Äripäeva hinnangul on kõnealuste, esialgu veel lõpuni lahti harutamata skeemide kõige murettekitavam tõsiasi see, et nendega oli seotud Eestiski tegutsev Nordea pangakontsern. Nordea on maksuparadiisides registreerinud klientidele varifirmasid, mille tegelikud omanikud on paljud suure globaalse mõjuga poliitikud ja riigijuhid ja nende lähedased, aga ka jõukad eraisikud. Ehkki Nordea selgitused rõhutavad sellised vahendustegevuse vähemist pärast reeglite karmistumist 2009, näitavad uuriva ajakirjanduse andmed, et see ei vasta tõele. Praeguse info kohaselt paistab, et neid skeeme on kasutatud teadlikult pika aja jooksul.

Suure panganduskontserni seotus skeemidega tekitab kogu maailmas valusa küsimuse, kuidas saavad globaalset finantssüsteemi edaspidi usaldada nii institutsioniaalsed kui ka erakliendid. Kogu finantssüsteem põhineb eelkõige usaldusel ning suure panganduskontserni osalus skeemides kõigutab kogu rahandusmaailma usaldusväärsust tervinisti – eeldatavasti määral, mida maailm seni ei tunne. Skandaali tulevast mõju aitab ennustada näiteks Venemaa presidendi Vladimir Putini aparaadi tegevus skandaali ennetamisel. Kremli pressiesindaja teatas eelmisel nädalal, et oodata on suurt inforünnakut Venemaa presidendi vastu. Võimatud pole poliitilised konfliktid ja niigi küdevate pingete teravnemine.

Jah, offshore-firmad on reaalsus ja nende kasutamine ei ole seadusega keelatud, ja seda rõhutavad ka Nordea kontserni esialgsed selgitused. Keelatud on maksude tasumata jätmine ja oma vara peitmine eesmärgiga maksudest kõrvale hoida. Sageli, et mitte öelda üldjuhul aga kasutatakse offshore’e just nimelt eesmärgiga makse mitte tasuda, ja loomulikult pole see rahvasvahelise haardega kontsernile teadmata. Küsimus, missuguseid finantssüsteemi reegleid Nordea kontsern täpselt rikkus ning kuidas võisid sellest kasu saada skeemide punumisele kaasa aidanud isikud, saab vastuse ilmselt lähiajal.

Masendavalt üllatav on asjaolu, et skandaaliga seostatavate poliitikute hulka kuulab peale korruptiivsete riikide juhtide ja diktaatorite ka nn musterriikide mõjukaid isikuid, nt Suurbritannia peaminister David Cameron, Islandi peaminister Sigmundur David Gunnlaugsson jt. Hoomamatult suured summad ja maailma mõjukaimate hulka kuuluvate nimede seotus afääriga näitab, et tegemist on lähiajaloo suurima rahandusskandaaliga, mille mõju võib olla ettearvamatu.

Küsimusel, kas see skandaal tähendab maksuparadiiside lõppu, pole ilmselt lihtsat ja kohest vastust. Mitme valitsuse kiire reageering ja uurimiste algatamine mitmes riigis on kahtlemata hea märk, kuid kõrge korruptsioonitasemega riikides asjad ilmselt kuigi kiiresti ei käi. Finantssüsteemi rahvusvaheline loomus nõuab aga paratamatult globaalseid seadusandlikke lahendusi, mis jätavad pangandussüsteemi räsida saanud usaldusest siiski midagi ka alles.