Naabri majanduskasv sisendab lootust

16. mai 2016, 07:00
Juhtkiri.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160516/OPINION01/160519831/AR/0/Juhtkiri.jpg

Eesti jaoks oluliste sihtriikide majanduse kasvu tuleks võtta positiivse näitajana, millest kokkuvõttes saaks kasu ka kodumaine ettevõtlus, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas. Paranevad majandustulemused ei tekita küll juubeldamissoovi, kuid toovad tagasihoidliku naeratuse teadmisega, et oodatud ja räägitud kasv on võimalik.

Eelmisel nädalal tulid Euroopast uudised, mis rõõmustavad ka Eesti majanduse käekäigu huvilisi. Eesti ekspordile oluliste sihtriikide majandus on tublisti kerkinud, mis annab rohkem kindlust ka ekspordi kasvamiseks.

Eesti üks olulisem kaubanduspartner Soome on pikalt vaevelnud, otsides taas teed panna majandus kasvama. Nüüd esimese kvartalis on näha, et liigutakse õiges suunas: aastases võrdluses suudeti SKPd kasvatada 1 protsendi. Ei tundu esmapilgul küll palju, aga kui arvestada Soome 2012-2014 rabelemist miinuses, siis sellele järgnevalt üle aasta kestnud kasv (aeglane, ent siiski kindel) annab lootust, et Soome majanduse paranemisega võivad lisahoogu saada ka Eesti eksportijad.

Välismaailm mõjutab meid tugevalt

Eesti majandus on avatud väliskaubandusele, mistõttu mõjutavad naabrite edusammud ja tagasiminekud ka meid. Kui Soome kõrval näitas Rootsi mullu 4-protsendilist kasvu, siis tänavu on põhjust oodata pea samaväärset edasiminekut, kui uskuda Rootsi rahandusministeeriumi prognoosi 2016. aasta kohta. Lisaks veel Läti ja Leedu, kelle majanduskasv on viimasel ajal Eestit edestanud ja tundub minevat samamoodi edasi kiiremas tempos, kui meie jõuame rühkida.

Ühest küljest on prognoosid enamasti rõõmsamad kui sellele järgnev tegelikkus. Tihti on tulnud prognoose tõmmata tagasihoidlikumaks ning lõpptulemus jääb siiski oodatust allapoole. See aga ei tähenda veel, et alati nii ka läheb. Aeg-ajalt tuleb ka eneseületusi.

Venemaa tähtsus väheneb

Samas tuleb kasvanud indu jahutada Eesti idanaabrite tõttu. Meie eksport Venemaale on 2012. ja 2015. aasta võrdluses vähenenud poole võrra. Kui Venemaa moodustas koguekspordist vahepeal ligi 12 protsenti, siis nüüd ületab see vaevalt 5 protsenti.

Tänavu on Venemaast olulisemaks kaubanduspartneriks tõusnud isegi Saksamaa, kes näitas viimase kahe aasta kiireimat majanduskasvu. Kindlasti positiivne areng kogu euroalale. Samas Venemaa turust sõltuvad ettevõtjad on pidanud oma tegemisi oluliselt koomale tõmbama ning halvemal juhul ka sulgema.

Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju annab tunda, kuid sellegipoolest on mitu valdkonda ja ettevõtet jõudnud end ümber seadistada ja leida uued sihtkohad. Need, kes saavutasid edu, on saanud hindamatu kogemuse ja platvormi, mille pealt edasi minna. Seetõttu on oluline vaadata nüüd (potentsiaalsed) sihtriigid üle värske pilguga, kas ja kuidas saaks ka ettevõtja rongi peale hüpata.

Järgmise kasvu ootuses

“Eesti jaoks on oluline, et üleilmne majandus jõuaks kindlale kasvulainele, sest põhjanaabrite impordinõudlus Eesti kaupade järele sõltub muu hulgas üleilmsest nõudlusest ja maailma majanduskeskkonnast,” kirjutas hiljuti Eesti Panga ökonomist Taavi Kimmel. Praegused märgid näitavad, et kasvulaine tahaks justkui tekkida. Mitmes riigis on sisetarbimine tugev ja ootab väliskaubanduse aktiviseerumist. Kui ostujõud tugevneb jätkusuutlikult, siis on lootust, et väliskaubandus võtab samuti suuna taas ülesmäge.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. May 2016, 06:45
Otsi:

Ava täpsem otsing