Uus märk paranemisest

22. juuni 2016, 08:00
Juhtkiri
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160622/OPINION01/160629937/AR/0/Juhtkiri.jpg

Võib tunda siirast rõõmu, et üle pika aja näitab ettevõtja teotahet elavdada kitsamas plaanis nii oma äri kui ka laiemas mõistes Eesti majandust. See on tänavu rahvaarvu kasvu kõrval teine märk siinse majanduskeskkonna paranemisest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Täna kirjutab Äripäev kaaneloos, kuidas ettevõtja on hakanud taas investeerima. Maksuameti statistika näitab, et viimase nelja kuuga on panus põhivarasse kasvanud rohkem kui mullu samal ajal.

Alles mai alguses saime teada, et aastaga on Eesti rahvaarv kasvanud. Loomulik iive oli küll negatiivne, kuid selle kompenseeris rändesaldo. Mullu otsustas rohkem inimesi tulla Eestisse elama, kui siit lahkus. See tähendab, et suures plaanis on Eesti elukohana ligitõmbav paik, kuhu söandatakse tulla. Siin nähakse nüüd tõenäoliselt ka veidi paremat väljavaadet teha tööd, millele võiks hoogu lisada jätkuv palgatõus. Lisaks palgaootuse suurenemisele on ka tööandjad võimelised panustama selle nimel, et töötajal oleks varasemast rohkem indu siin püsida.

Palgatõus on kordaminek

Kiire palgakasv on tekitanud muidugi paljudele muret, kuna olukorras, kus käibe- ja eelkõige kasumikasv pole liikunud samas tempos, tuleb tööandjal leppida kas varasemast väiksema tulususega või otsida muid lahendusi, et väärtuslik töötaja ei hakkaks konkurendi juurde kolima. Seetõttu ongi julgustav kuulda, et seisakusse jäämise asemel on ettevõtja otsustanud mõtte tööle panna ja otsib viise, kuidas järgmise sammuga äri edendada.

Kuidas keegi ettevõtet arendab, sõltub valdkonnast ja tegevusest, kindlasti ka arengujärgust, sest mõni investeerib raha ehitusse ja mõni intellektuaalsesse varasse. Kõige olulisem on minna samm edasi. Kui arvestada laenuraha odavust, siis võib vahel tunduda lausa patt jätta võimalus kasutamata. Loomulikult ei tohiks raha laenata pelgalt odavuse pärast, selleks peab olema ka idee, mida ellu viia.

Üks peamine põhjus, mis Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Heiki Raadiku sõnul ärgitab ettevõtjat jalgu kõhu alt välja tõmbama, ongi just paljukirutud palgatõus. Näiteks Tallinna Kaubamaja üritab Selverite näitel leida lahendust, kuidas iseteeninduskassad võiksid vähendada tööjõuvajadust.

Tööjõu hind tõuseb

Samas saab olukorrale läheneda ka teisiti, sest mõni tööandja investeerib just inimestesse. Kuna Eesti ühiskonna vananemisega suureneb paratamatult tööjõuvajadus, siis praeguste töötajate arendamine ja nende motiveerimine pikaajaliselt võib suures plaanis tuua märksa rohkem lisandväärtust kui tihe töökätevahetus.

Ühes hiljutises juhtkirjas selgitasime, et Eesti probleem pole mitte kõrged palgad, vaid väike majanduskasv. Suurem palk toetab siseturgu ning aitab neil oma tooteid-teenuseid kergemini müüa. See soodustab omakorda investeeringuid, mida praegu näemegi maksuameti statistikast, ja palgatõusu jätku.

Samas ei saa majanduskasvu saavutamiseks jääda lootma vaid siseturule. Tuleb mõelda ka, kuidas elavdada väliskaubandust ja saada turge Eestist väljaspool. Meile oluliste sihtriikide majandusnäitajad on viimasel ajal paranenud ja võiksid tuua rohkem kindlust ekspordiks. Siseturg hoiab Eesti majandust praegu vee peal, aga ei jõua seda hoida pikaajaliselt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. June 2016, 07:50
Otsi:

Ava täpsem otsing