Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Head mehed kipuvad riigitöölt pagema

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Avalik sektor vajab erasektori kogemust nagu õhku. Teravat pilku, kriitilise sõnastamise võimet, oskust raha lugeda. Võimet ja tahet asjad päriselt ära teha, mitte ainult seletada, kuidas või miks ei saa.

    Taavi Kotka lahkumise järel majandusministeeriumi asekantsler kohalt ei meenu esimese hooga ühtegi sõnakamat erasektorist tulnud tegijat, kes veel riigipalgale toimetama jääks. Küll aga jäävad meelde need mõjusa erasektori kogemusega mehed, kes on riigi heaks mõnda aega toimetanud, mäletamist väärt jalajäljed maha jätnud – ja erasektorisse tagasi läinud. Kus väljakutsed tunduvad tõelisemad, on võimalik asju kiiremini ära teha – ja pole ka tunnet, et jooksed peaga vastu seina. Ka sissetulek on muidugi suurem.
    Osa asju jäi pooleli
    Erasektori kogemus ja võimalus sinna tagasi minna on andnud nii Kotkale – kui ka näiteks Erkki Raasukesele – vabaduse sõnastada avaliku sektori kitsaskohti konkreetsemal ja avaramalt kui neil, kes peavad riigiametnikena eelkõige muretsema oma koha säilimise pärast. Raasukese mõttepaber 2013 .aastast ehk riigiettevõtete efektiivsemaks muutmise plaan on siiski siiamaani ellu viimata. Vedeleb niisama sahtlis. Tagantjärele ja irooniaga pooleks tundub juba selle valmiminegi suur asi. Aja jooksul on Raasuke lähenenud hoopis Äripäevale, kes soovitab riigiettevõtete erastamist. Minister Kristen Michal toimetab riigi käest ära pisemat ja vähem tähtsat kraami, poliitiliste huvidega koormatud riigiettevõtteid ja dividendilehmi hoidub aga puutumast.
    Raasukese juba LHV Grupi juhina antud intervjuu Eesti Ekspressile sõnastas riigisektori hädad nii avarapilguliselt, nagu seda pole Eestis ilmselt varem tehtud. Kehv juhtimine, kõlab lühidalt see karm diagnoos, mis kõlas võimsalt vastu nii riigi- kui erasektoris. Ent kas see riigi majapidamises midagi muutis?
    Ehk küll ka Taavi Kotkal jääb hulk asju pooleli, on tema roll e-residentsuse eestvedamisel olnud märkimisväärne. Kas sellest saab suur edulugu maailmas, nagu Kotka on unistanud – seda me veel ei tea. Äkki saab! Maha jääb ka nii mõnigi probleemipundar: lairibavõrgu igasse metsakülla ulatumise raskustest kirjutas Äripäeva alles hiljuti. Ka maksuameti – samuti erasektorisse siirduva – peadirektori Marek Helmi suure eesmärgina sõnastatud tuludeklaratsioonide kaotamine on esialgu vaid eesmärk, ehkki riigiasutuse kohta on maksuamet olnud üks päris eesrindlik üksus.Korruptsiooni sümboliks saanud maanteemeti juhtimise üle võtnud Aivo Adamson on tänaseks samuti erasektoris tagasi, Starmanis nimelt. Adamson on olnud ehk vähem sõnakas kui karismaatiline Kotka või iga sõna kaaluv, kuid seda kaalukamaid mõtteid väljendav Raasuke. Riigisektorit oluliselt kritiseerimata tegi Adamson vajalikud asjad lihtsalt ära ja andis siis erasektori kutsele järele.
    Tehke riik paremaks
    Adamsoni järglane Priit Sauki tuli muide samuti erasektorist, SRV Ehituse ASi juhi kohalt. Temast pole avalikkus suurt midagi kuulnud. Ka Andrus Ossip, kunagine G4Si juhatuse esimees, tänane Elroni juht, tüdines pärast suhtekorraldajate tõhusal kaasabil läbitud rongiliikluse riigistamise järgse kriisikommunikatsiooniristsete mugavustsooni ega osale avalikus debatis üleüldse. Äripäev aga ootab, et erasektori kogemusega mehed riigisektorit paremaks teeksid, mitte seal niisama vaikselt oma aega täis ei tiksuks.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
USA aktsiaturul näitavad ralli märke uued sektorid
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Metsamajandajad metsanduses pikka plaani ei näe
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.