Õnneõngitseja parimad päevad

Börsi kappamine mööda ajaloolisi tippe ning Eesti majanduse kasvunumbrite kosumine sisendavad optimismi: Tallinna börsiindeks tõusis eile 1120,48ni, mis on ajaloo kõrgeim näitaja. Kui veel ettevõtete investeeringud kas või mõnevõrra toekamas seisus oleksid, siis oleks optimismil põhjust rohkemgi.

Ent selle asemel, et üle tippude küünitavale börsile oma õnnenatukest õngitsema minna, võib praegu olla hoopis kõige parem aeg oma ettevõte püsti panna. Kes selleks finantsvõimendust vajab, pääseb rahale suhteliselt kergesti ligi.

Ent nii või teisiti julgustab alustajat teadmine, et Eesti majanduskasv, nii kehvake kui ta aeg-ajalt ka ei tundu, paistab oma 1,9protsendise tulemusega euroala 0,4 protsendi taustal täitsa uljas välja. Mõnes sektoris tundub tulevik muidugi roosilisem kui teises, ent tarbijahinnad tõusevad, inflatsioon on lõpuks ometi elu sisse saanud ja kuigi pika vindumisega harjunud ettevõtjad just optimismist ei pakata, peavad analüütikud makropilti üle mõne aja helgeks ja perspektiivis lootusrikkaks.

Aktsiaturgude tipust ostmine ei ole kindlasti mõistlik mõte – iseasi, kui mõni kogenud investor leiab mõne parasjagu kriisis oleva sektori ja sätib seal võrgud välja. Ent suures pildis torkab silma, et kõik on pigem liiga kallis, et kohemaid raha välja käia: USA aktsiate hinnad näiteks on praegu ajaloolist keskmist arvestades üksjagu üleval ja ka näiteks investor Toomase portfellis kaupleb mitu aktsiat ajaloolises tipus.

Mida kõrgemal aktsiahinnad on, seda riskantsem on neid osta. Muidugi, siinkohal võib hüüatada, et kes ei riski, see ei saa kunagi rikkaks, kuid sellegipoolest: aktsiad tuleb osta ikka põhjast, mitte tipust.

Investor Toomasele on ette heidetud, et ta istub ülearu palju rahas ja võtab liiga väikesi riske. Nii Tallinna börsi kui ka laia ilma aktsiaturgude praegune seis ütleb, et see on tegelikult täitsa mõistlik ja eluterve suhtumine.

Aasta alguses müüs Toomas portsu aktsiaid ja suurendas raha osakaalu portfellis 40 protsendile. Tippepidi kihutav börs ei peaks kogenud investorit küll tingimata liiga araks tegema, aga kindlasti on kogemustega investoril praegu börsil meeldivam toimetada kui sellel, kes äsja uksest sisse astus ja alles teekonna alguses seisab.

Neil ettevõtetel aga, kes börsile minna plaanivad, tasub mõte kiiresti teoks teha või siis kärmelt valmistuma hakata: ettevalmistused võtavad nimelt omajagu aega.

Börsile minekuks on aeg igapidi soodne, nõnda nagu ka kinnisvaraturul on müüjal praegu toredam elu kui ostjal. LHV IPOst ongi nüüd juba aasta jagu möödas, aga sama särtsakat järgmist börsiletulijat ei paista. Inbank, tõsi, on end võlakirjadega valmis panemas.

Ent arenevate ettevõtete rahakaasamise vajadus pole kuhugi kadunud: minge aga julgesti börsile ja sihtige ikka põhinimekirja. On uhkem ja tulusam.

Äripäeval oleks ka hea meel, kui vastse valitsuse välja lubatud riigiettevõtete börsileviimine käiks kiiremini. Meie poolest võiks börsile viia rohkemgi riigiettevõtteid, kui neid on nimetatud: riigi kätte võiksid jääda ainult need firmad, mis hädapärast vaja. Mida eraettevõte saab teha, seda võiks tal teha lasta.