Kui on Gordioni sõlm, tuleb sellest rääkida

Ehitusettevõtjad kurdavad, et ehituslepingute sõlmimise hea tava on murenemas. Ehituse peatöövõtu lepingutes on tasakaal poolte vahel kreeni vajunud, ehituse töövõtulepingute üldtingimusi (ETÜ 2013) ei järgita.

Prominentses ühisavalduses, millele on alla kirjutanud Merko, Nordeconi, Rand & Tuulbergi, Mitt & Perlebachi, Ehitustrusti, Astlanda, TREV-2 ja teiste turu suurtegijate esindajad, tuuakse esile “esimese nõude tagatise kasutamine, mis võimaldab pahatahtlikul tellijal näiteks täitmistagatise kasutamist peatöövõtja survestamiseks võimalikus kohtuasjas isegi pärast lepingujärgse hoone või rajatise valmimist”.

Ehitusfirmade juhid nendivad, et samal ajal kui tellija ei anna ühtegi tagatist oma lepingust tulevate kohustuste tagamiseks, on ehitaja seevastu sunnitud igasugu mõeldavad ja ka mõeldamatud riskid sisse arvestama, mis tõstab mõttetult hindu. Kohtuveskid hakkavad jahvatama, mis omakorda tõstab kulusid, selgitasid Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson ja ettevõtja Raivo Rand Äripäeva raadio saates „Eetris on ehitusuudised“.

Äripäev ei võta siinkohal Aleksander Suure rolli, kes Gordioni sõlme puruks raius, küll aga tunnustame meie juhtivaid ehitusettevõtjaid otsuse eest kuhjuvad probleemid avalikkuse ees lahti rääkida. Vahest hargnevad lootusetuna näivad keerdsõlmed mõnikord ka iseenesest lahti? Idealism või mitte, aga kui süsteemis on õhku, siis võib avalik käsitlus olla abistav ventiil.

Head tavad peaksid üldjuhul aitama kriise üle elada ja tegelikult ka ennetada. Keerulistel aegadel, nagu praegu, mil majandus on ebastabiilne, pannakse kokkulepped proovile. Raske on kõigil, aga teatud mõttes ühist koormat kandes on kellelgi alati raskem. Vabas turumajanduses seab tasakaalu konkurents, ent on olukordi, kus see ei toimi loodetud või loogilisel moel.

See, et praeguses majanduskeskkonnas on äririskid kasvanud, ei peaks kedagi üllatama ja loomulikult on neil riskidel ka hinnasilt. Tarbijad on ebakindlad, arendajate (kalliks läinud) raha ebaleb. See, et pangad kui rahastajad ja tellijad on muutunud nõudlikumaks, pole mingi üllatus ja võib-olla nii-öelda headel aegadel võetaksegi kvaliteedi teemat teinekord liiga lõdvalt.

Kõige kaalukamaid põhjuseid pole ju vaja kaugelt otsida. Ka Infortar sai seda tunda aktsiate avalikul pakkumisel. Välisinvestorite huvi jäi leigeks geopoliitilistel põhjustel, tõdes ettevõtte juht märkimisperioodi järel. Meil tõepoolest on siin agressiivne naaber, kes iga päev Ukraina linnu pommitab.

Aga sealtsamast Ukrainast võib tulla ka see pööre, mis ehituses ühel hetkel turuolukorda taas muudab. Oleme varemgi juhtkirjades kirjutanud, et sõja järel ootab ees ülesehitustöö. Eriti kui jõuame Euroopa Liidus kokkuleppele ka Ukraina lõimiseks majandusühendusega. Küllap me jõuame, vähemalt Eesti peab sellesse uskuma ja selle nimel pingutama.

Võib mõista ka arendajaid, kes meenutavad paari aasta taguseid aegu, kus tuli, mütsilotu peos, ehitaja jutule minna, kes siis omakorda tingimused dikteeris. “Kui muutub turuolukord, siis muutuvad ka jõujooned,” kommenteeris Äripäevas Peep Sooman Pindi Kinnisvarast.

2024. aasta ei pruugi veel pööret tuua, ent juba mõnda aega räägitakse, et intressid hakkavad langema, kindlus tuleb majandusse tagasi ja kasvava nõudluse tingimustes näeme küllap, kuidas hakkab lahenema ka kõnealune lepingute probleem.