Ettevõtja dilemma: veebileht või Facebook?

14. september 2016, 13:45
Sotsiaalmeedia agentuuri 7Blaze juhi Jaan Kruusma sõnul alahinnatakse vahel nii veebi kui ka sotsiaalmeedia tähtsust.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160914/USEFUL/160919896/AR/0/7Blaze-juht-Jaan-Kruusma.jpg

Kui uus ettevõte on loodud ja tuleb hakata endale nime tegema, siis kuidas minna edasi – kas luua veebileht või teha omale lehekülg sotsiaalmeediasse?

“Kodulehe tegemine on tänu eri tööriistadele taskukohane igas suuruses ettevõttele,“ leidis veebilehtede ehitamise ja haldamise tööriista Voog müügi- ja turundusjuht Veiko Strauss. Ta soovitas kodulehte kõikidele ettevõtetele, kuna veeb on väga võimas müügikanal.

Reklaamiagentuuri Must partneri Henrik Raave hinnangul peab veebileht ettevõttel esialgu olema kas või nii-öelda visiitkaardivormis, kus on toodud logo ja kontaktandmed. Tema sõnul ei osta inimesed toodet või teenust, kui ettevõte ei tule Google’i otsingust välja. Järgmise sammuna saab teha juba täismahus veebi või lehekülje Facebooki.

“Mina ei soovitaks teha Facebooki-lehte enne, kui on paigas plaan sellega aktiivseks tööks, sest otsingust välja tulnud tühi Facebooki-leht jätab mulje mitteaktiivsest ettevõttest,” märkis veebilahendusi pakkuva Codelab Solutionsi juht Indrek Siitan. Raave meelest on Facebooki puhul oluline mõista, et tegemist on elava organismiga. “Sa pead oskama, julgema ja tahtma inimestega suhelda ning see vajab ressurssi,” lausus Raave. Ta soovitas neil ettevõtetel, kel napib aega või loovust sotsiaalmeedia lehe pidamiseks, palgata appi mõni agentuur, et hoida lehte aktiivsena.

Ettevõtjate huvi Facebooki vastu kasvab

Sotsiaalmeedia agentuuri 7Blaze juhi Jaan Kruusma sõnul on Eesti ettevõtete huvi Facebooki vastu jõudsalt kasvanud. Ta ütles, et Eesti 600 000 aktiivsest Facebooki kasutajast peaaegu iga kuues on seotud mõne ettevõtte või algatuse Facebooki-lehe haldamisega. 1-2 aastat tagasi oli vastav number 60 000 juures.

Kruusma sõnul tasub Facebooki-lehe loomisele mõelda eelkõige neil ettevõtetel, kes on arvestanud püsiklientidega ja soovivad nendega luua pikaajalist suhet. “Tihtipeale ülehinnatakse kodulehe tähtsust, mistõttu kulutatakse sinna liiga palju energiat ning sotsiaalmeedia jäetakse tagaplaanile. Samas on ka neid, kes alahindavad nii veebi kui ka sotsiaalmeediat ega loo üldse normaalseid lehti,” lausus Kruusma. Tema meelest peaksid kõik, kes soovivad olla veebis kergesti leitavad, mõtlema veebilehe ja ka sotsiaalmeedia kanalite loomisele.

Kruusma soovitab kodulehte neile ettevõtetele, kes ainult vahendavad ega loo ise kliendile märkimisväärset väärtust. Ettevõtted, kes soovivad olla otseühenduses lõpptarbijaga, peaksid looma nii veebilehe kui ka sotsiaalmeedia kanali, et jõuda suurema arvu klientideni. Idufirmadel soovitab ta omakorda alustada ainult Facebooki-lehest, et oma ideed sõprade peal testida. Kui vastuvõtt on positiivne, saab mõelda juba suuremalt ning luua ka veebilehe.

Sotsiaalmeedias saab vahetult suhelda

Facebooki eelis kodulehe ees seisneb just vahetus suhtluses, leidis Kruusma. Samuti saavad sotsiaalmeedias probleemid kiiremini lahendatud, kui e-kirju vahetades. “Positiivne tagasiside on sotsiaalmeedias hindamatu ning seda on võimalik üha uuesti esile tuua,” märkis Kruusma, aga rõhutas samas, et ka kriitika on oluline vastu võtta ning sellest areneda. Kui ka veebilehel tahetakse tagasisidele panustada, soovitavad Strauss ja Siitan teha selle võimalikult lihtsaks – näiteks panna lehe nurka jutumullike, kuhu saab kirjutada.

Siitani hinnangul on oluline erinevus veebilehe ja sotsiaalmeedia vahel ka see, et veebis on infot mugavam lehitseda, samas kui Facebookis saab ilma pingutuseta ligi ainult viimastele postitustele. “Seega kogu oma turundusjõu võiksid Facebookile suunata ettevõtted, kes pidevalt ning aktiivselt infot muudavad, näiteks söögikohad või ettevõtted, kes müüvad oma tooteid üksikeksemplaride või väikeseeriatena,” kirjeldas Siitan. Püsitootevalikuga ettevõttel peaks kindlasti olema korralik koduleht, millelt saab kogu info ettevõtte ja toote kohta ning Facebooki võib sinna kõrvale kasutada enda pildil hoidmiseks.

Facebook annab ka võimaluse suhelda ettevõttele oluliste sihtgruppidega, märkis Strauss. “Facebooki luues tuleb paika panna, keda on soov kõnetada ning kujundada sellest lähtuvalt ka oma kanali sisu. See tähendab, et neile tuleb pakkuda seda, mis neid päriselt huvitab, mitte seda, mis ettevõttel parasjagu müüa on,” selgitas ta.

Välisturule sisenedes sihtriigi keelne koduleht

Uuele turule sisenedes soovitab Voogi müügi- ja turundusjuht teha kodulehele sihtriigi keeles maandumislehe. Kuna enamasti kasutatakse uuele turule sisenemisel veebikampaaniaid ning reklaamikeskkond Google Adwords töötab emakeeles, siis peab reklaami sisu olema ka kodulehel selles keeles olemas. “Inglisekeelset lehekülge saavad endale mitte ingliskeelsetes riikides lubada ainult Google’is väga heal kohal olevad ettevõtted,” selgitas Strauss. Iga sihtturu jaoks eraldi sotsiaalmeedia kanali loomist saab tema meelest soovitada ainult gigantsetele ettevõtetele.

Välismaiste klientidega ettevõtetel tasub peale kodulehe ja Facebooki mõelda ka Instagrami peale. “Eriti neil, kelle tegevus on seotud visuaalselt ilusate toodetega,” märkis Kruusma. Kui maailmas muutub Instagram varsti populaarsemakski kui Facebook, siis Eestis on kanal alles kanda kinnitamas. Praegu on Eestis ligikaudu 40 000 äriga seotud Instagrami kasutajat, kuid ka see number on pidevas tõusujoones.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. September 2016, 14:01
Otsi:

Ava täpsem otsing