Kuidas loomeettevõtlusega teenida?

03. jaanuar 2017, 18:45
Loomemajanduse tuleviku üle arutlesid (vasakult) Tallinn Dollsi juht Mari Martin, EASi loomemajanduse programmijuht Katre Purga, Filmipaviljoni tegevjuht Liina Maria Lepik ja PÖFFi direktor Tiina Lokk
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170103/USEFUL/170109945/AR/0/AR-170109945.jpg
Ainult tellijale

Investeerides loomemajanduse edukatesse ettevõtmistesse 1 euro, saab kuni seitse eurot kaudselt vastu, sõnas PÖFFi direktor Tiina Lokk loomemajanduse teemalises vestlusringis.

Eestis tehtud uuringu põhjal toob iga suurde ja rahvast kõnetavasse kultuurisündmusesse, populaarsesse festivali investeeritud euro piirkonda kaudselt tagasi neli eurot. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt isegi kuni seitse eurot. „Tagasi tuleb see lihtsalt – see hakkab sellest, kui inimene tuleb kodunt välja. Sinna alla kuuluvad kõik selle tee peale jäänud kulutused, enne kui ta jõuab näiteks teatri- või kinosaali,“ selgitas Tiina Lokk. Selliselt aitavad suurüritused kaasa teenusemajanduse ekspordile.

„Ma tean ühte osariiki ja ühte riiki, kes on loonud filmindusest oma põhimajandusharu. Üks on Island, kes tuli majanduskriisist välja nelja blockbuster´iga (ülimenuka filmiga – toim). Teine on Põhja-Carolina osariik USAs. Neil on kaks vaala –põllumajandus ja filmindus. Teisisõnu suurte filmide teenindamine ja projektide sissetoomine,“ tõi Lokk kaks näidet ja sõnas, et tingimuste loomisel võiks vabalt mõningaid suuremaid filmiprojekte ka kunagi Eestisse filmima tuua. „Potentsiaal on tohutu. See mida näeb ekraanil, tuleb tagasi turismindusse,“ sõnas ta ja märkis, et see aitaks ka ülejäänud majandusele kaasa.

PÖFF, Tallinn Music Week, Disaininädal või Viljandi Folk on head näited, mis toovad Eestisse välismaiseid professionaale, projekte ja investeeringuid, samuti aitavad reklaamida Eestit ja kodumaistel artistidel välismaal jalga ukse vahele saada. Niisamuti teevad seda omal käel ka paljud Eesti muusikud, moekunstnikud, näitlejad, filmitegijad. Valdkonnas tegutsevad ettevõtjad leiavad, et loomemajanduse mootor töötab meil küll elujõuliselt, aga mitte täisvõimsusel.

Millised väljakutsed tuleb ületada, et loomemajandus kasumlikult tööle panna?

1. Suurem koostöö

Praegune väljakutse: Vähene koostöö eri sektorite ning loome-, IT- ja majandusinimeste vahel.

Lahendus: „Näen, et selles sektoris (loomemajandus – toim) oleks vaja suuremat segunemist mõlema kvalifikatsiooniga inimestest, et leida ühine keel ja ühised eesmärgid,“ leidis Mari Martin, kodumaise rõivamärgi Tallinn Dolls juht. „Kardan, et loomeinimesi päris lõpuni äriinimesteks koolitada on raske, küll aga võiks vastandamise asemel neid pigem kokku suunata,“ lisas ta. Samuti aitaks selline segunemine kaasa IT-arengute jõudmisele väga traditsioonilistesse tootmisvaldkondadesse, nagu õmblemine. „Oluline on, et see oleks ühendatud IT-lahendustega ja vastaks nendele ootustele, mis tänapäeval on.“

2. Koostöö naaberriikidega

Praegune väljakutse: Vähene koostöö naaberriikidega.

Lahendus: „Tihtilugu öeldakse, et meie valdkond (filmindus – toim) on liiga väike, et siia suured projektid tuleksid,“ sõnas Esko Rips, Nafta Films produtsent ja Tallinn Film Wonderland juhatuse liige. „Seetõttu on meil Soome ja Läti produtsentidega idee ja me otsime võimalust, kuidas saaksime koos välja minna suurte projektide peale,“ lausus Rips. Ta juhtis tähelepanu, et näiteks mõne USA mängufilmi eelarve on 100 miljonit dollarit, millest suur osa kulub meeskonna peale, keda võib olla kokku üle 300 inimese. „Kolme riigi peale saaksime pakkuda sellist teenust, et suured filmid siia regiooni tuleksid ja siin filme teeksid. Üksi meil täna kahjuks sellist võimekust ei ole,“ lausus Rips.

3. Oluline astuda ühte jalga

Praegune väljakutse: Kõrgetasemeline disain ja tööstus ei astu ühte jalga.

Lahendus: Martin tõi näite moetööstusest: „Moekunstnikud on loomeinimesed, kuid tööstus vajab tugevaid tehnilisi oskuseid (insenerioskuseid). Tööstuses endas, julgen küll öelda, et ruumi loomingu jaoks ei ole.“ Tema sõnul on aga hea toote jaoks vaja loomingulist sisendit, sest muidu valmivad keskpärased tooted, millel puudub konkurentsieelis. „Sellisel juhul saab muidugi konkureerida hinnaga. Kuid kas see on see, mida Eesti saab pakkuda? Muidugi mitte! Ka odavat tööjõudu ei saa me pakkuda, ega ka taha,“ selgitas ta.

Martini sõnul on vaja paljude kvalifikatsioonidega inimesi, aga väga harva on need kombineerituna olemas ühes persoonis. Seega on vaja väga mitmekülgseid meeskondi, et tervik hakkaks edukalt toimima. Praegu on Martini hinnangul jõupositsioon tööstuse käes. „Me ju teame, et just moekunstniku panus on see, miks ühte või teist rõivaeset eelistame. Me ei eelista toodet seetõttu, et see on normaalselt toodetud, see on absoluutselt elementaarne eeldus,“ märkis ta.

4. Olulised ajakohased tehnilised lahendused

Praegune väljakutse: Sõltuvalt valdkonnast napid tehnilised võimalused. Tallinnasse rajatava filmilinnaku ühe eestvedaja, Liina Maria Lepiku sõnul on Eesti filminduse kitsaskoht ja arengut piirav tegur see, et ei ole kvaliteetseid stuudioid, kus filmida, kuhu tuua suuri välismaiseid produktsioone. Samuti on filmivaldkonna firmad geograafiliselt laiali ja nendevaheline sünergia nõrk. 

Lahendus: Tallinnasse rajatava kõrgtehnoloogilise filmistuudiote kompleksi ja sinna juurde käiva filmilinnaku loomisega tuleb Eestisse juurde tänapäevastele võimalustele ja vajadustele vastavat stuudiopinda, kuhu välismaiseid filmitegijaid ja -projekte tuua. Samuti aitab filmilinnaku rajamine teha audiovisuaalseid teenuseid pakkuvatel firmadel tihedat koostööd. Filmilinnaku rajamist veab Tallinn Film Wonderland, mis koosneb paljudest filmivaldkonna ettevõtetest. „Seega on selle ettevõtmise taga Eesti produktsioonifirmade peamine kontingent,“ selgitas Lepik. 

5. Hind, võimalused ja lahendused

Praegune väljakutse: Eesti vähene tuntus. 

Lahendus: „Kõige suurem asi, millega tegelema peame, on usalduse võitmine välisklientide seas,“ sõnas Esko Rips. „Nad on harjunud käima Prahas ja Budapestis, aga ei ole harjunud käima veel Balti riikides. Nad arvavad, et me oleme endiselt sovieti riigid,“ selgitas Rips. Tema sõnul on Balti riikidest kõige suuremaid edusamme selles vallas teinud Leedu.

„Samas kliendid, kes on siia tulnud Inglismaalt või Sakamaalt, on olnud väga positiivselt üllatunud kui euroopalikud ja skandinaaviameelsed me oleme,“ toonitas Rips. Inglismaalt tuli Eestisse mullu palju suuri projekte, näiteks HP Omen ja Velvet, Saksamaalt Mercedes Benz, kes on käinud Eestis kaks korda filmimas, ühe korra jõulukampaania tarbeks. Väljaspoolt Euroopat on Eestis käinud filmimas Mehhiko tekiila bränd Centenario, kes tootis siin Mehhikos näidatava reklaami.

„Inglismaa, Saksamaa, Soome, Rootsi - need turud otsivad endale kohta, kuna nende enda turul on teenus liiga kallis. Meie turul on hind veel aktsepteeritav,“ selgitas Rips. Soomega võrreldes on Eestis pakutavad audiovisuaalsed teenused praeg ca 20% odavamad. 

6. Projektidele tuul tiibadesse

Praegune väljakutse: Väga ollakse oma valdkonnas kinni ega vaadata projekte laiemalt. 

Lahendus: Esko Rips tõi näite filmivaldkonnast: „Filmiprojekte tuleks vaadata kui võimalikke projekte, millel on lendu nii raamatute, mängude kui ka teleseriaalidena,“ sõnas ta. „Kui sünnib mõni lugu, mõte või idee, siis sellel ei ole ainult filmiväärtus, vaid ka teised väärtused, mida ta võiks kanda. Hea näide on Lotte, mis on igal pool. Seda tasub innustada,“ toonitas Rips.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. January 2017, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing