Noorte töölevõtt vajab lisatähelepanu

Artikkel

Säästukoht: tudengi jäätmeteta elu

Koolilõpp ja praktika

7 põhjust, miks minna praktikale

- Kasulik
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 29. mai 2019 kell 13:35
Kuula
Noorte töölevõtt vajab lisatähelepanu
Paljud noored teenivad suvel taskuraha turul või kaubanduskeskustes marju müües. Foto: Veiko TÃµkman
Vähese elu- ja töökogemusega noor vajab enam juhendamist ja tähelepanu kui täiskasvanud töötegija. Sageli on noored ka riskialtimad ja katsetavad rohkem, nende tähelepanu hajub kiiremini ja sellest tulenevalt vajavad nad rohkem pause.
Juba töökeskkonnas esinevate riskide hindamisel tuleb arvestada kõigi nende eripäradega ehk sisuliselt peab tööandja tegema täiendava töökeskkonna riskianalüüsi, mis arvestaks just tööle asuva lapse või noorega seonduvat.
Tööaja piirangud
Järelevalve tulemused on viimastel aastatel näidanud, et suurim probleem on töö- ja puhkeaeg, mille puhul kas ei teata või unustatakse ära vanusega kaasnevad erinõuded. Kehtiva töölepingu seaduse alusel võib 17aastane töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Näiteks ütleb seadus, et 13–14aastasel või vanemal on täistööaeg 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.
Ette on tulnud sedagi, et laps läheb enne koolipäeva algust kella neljaks varahommikul hotelli hommikusöögilauda ette valmistama. See ei ole seadusega kooskõlas, sest alla 18aastane ei tohi töötada enne kella 6 hommikul ning kindlasti ei sobi ka töötamine vahetult enne kooli algust.
Võrdne töötasu
Tööd teinud lapse ja tööandja vahel tekivad vahel pinged ka töötasu maksmise teemadel. Kuigi lastel ja noortel on piiratud tööaeg, siis töötasu peavad nad saama võrdselt täiskasvanuga ehk sel aastal vähemalt 3,21 eurot tunnis. Tasu ei saa vähendada, kui tööandja hindab töö hiljem ebakvaliteetseks. Kui lapsele makstakse töötamise eest kehtivast töötasu alammäärast vähem, on temalgi võrdselt täiskasvanutega õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Töö peab olema ohutu
Alaealistele ei sobi ka suurte raskuste tõstmine ja kandmine, isegi kui nad väliselt tunduvad juba väga täiskasvanud, sest ei tohi unustada, et tegemist on areneva organismiga ning ka väiksem tervisekahjustus võib hiljem progresseeruda ja vähendada inimese töövõimet kogu elu. Praktikas näeme sageli noori, kes tahavad teha võimalikult palju ja võimalikult kiiresti. Sellistel puhkudel on tööandja asi sekkuda ja noore indu veidi ohjata.
Väga olulised on õiged ja ohutud töövõtted ning töö vaheldusrikkus. Probleemiks on ka kokkupuuted kemikaalidega – värvid, lakid, lahustid, puhastusvahendid. Nende puhul tuleb lähtuda kemikaali ohutuskaardist ning alaealistele keelatud tööde loetelust.
Alaealise palkamisel kindlad reeglid
Kehtiva töölepingu seaduse järgi ei pea tööandja enam taotlema tööinspektsioonilt luba alla 15aastase tööle võtmiseks. Tööandjal on aga kohustus küsida lapsevanema nõusolekut 7–14aastase lapse tööle võtmisel.
Tööandja jaoks on oluline teada, et ta peab 10 tööpäeva enne 7–14aastase tööle asumist tegema töötamise registrisse vastava kande. See erineb oluliselt täiskasvanu või juba 15aastaseks saanud töötaja omast, kelle võib registrisse kanda ka tööle asumise päeval. Töötamise registri märkuste lahtrisse tuleb sisestada alaealise seadusliku esindaja nõusolek, alaealise töötingimused, sh töö tegemise koht ja töökohustused ning andmed koolikohustuslikkuse kohta.
Töötamise registrit haldab maksu- ja tolliamet, kes edastab andmed registreeritud alaealise kohta tööinspektsioonile.
Tööinspektor kontrollib 10 tööpäeva jooksul, et tegemist poleks keelatud tööga ning et alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seadusega. Inspektor võib tööandja esindajaga ühendust võtta ning küsida täiendavat informatsiooni.
Kahtluse korral on inspektoril õigus tööandjalt küsida alaealise kontaktandmeid, et veenduda alaealise soovis tööle asuda, alaealise seadusliku esindaja kontaktandmeid, et veenduda nõusoleku andmises, alaealise sünniaega ja vanust ning andmeid koolikohustuslikkuse kohta. Samuti töötingimuste selgitust, sh andmeid töösuhte kestuse, tööaja, töötasu, töökoha, tööülesannete, tööga seotud riskide ning alaealise ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõude kohta.
Ohutuse veendumiseks võib inspektor küsida tööandja käest töökeskkonna riskianalüüsi ning koostatud ohutusjuhendeid. Kui pärast 10 tööpäeva möödumist pole inspektor ühendust võtnud ega keelduvat otsust öelnud, saab eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada.
Lühem tööaeg
Alaealine võib täiskasvanu järelevalve all teha loomingulist tööd kultuuri, spordi või reklaami alal kell 20.00–24.00. Näiteks võib 8aastane noor astuda üles reklaamikampaanias, esineda rolliga teatrietenduses või osaleda erinevates kultuuriprojektides.
Alaealistele on kehtestatud lühendatud tööaeg, et kaitsta nende tervist ning anda koolikohustuslikule alaealisele töötajale piisavalt aega hariduse omandamiseks. Olenevalt alaealise vanusest võivad alaealised töötada 2–8 tundi päevas.
Ehkki igasugune töökogemus on kogemus, on turvalisem valida (vabatahtlikuks) tööks asutus või organisatsioon, mille puhul on teada, et noorte õigused ja kohustused on selgelt fikseeritud ja neist peetakse kinni.
Õpilane peab teadma oma õigusi ja kohustusi ning tegema eeltööd asutuse tausta kohta. Meie koolis jagatakse noortele infot suvel vabatahtlikuks või tööle minemise võimaluste kohta kas kooli suhtluskanalites või Facebookis. Teeme koostööd ka töötukassaga, kes räägib igal aastal 11. klassidele just suvel töötamise võimalustest: näiteks annavad soovitusi, jagavad praktilist infot. Suurem osa informatsioonist liigub tõenäoliselt tuttavate ja pereliikmete kaudu.
Soovitan juba keskkooli ajal end proovile panna erinevates valdkondades. Silmaring avardub, eneseteadlikkus ja -kindlus kasvavad. Tühiseks ei tohiks pidada ka lühiajalisi vabatahtliku töö kogemusi, sest nende kaudu võivad tekkida kontaktid pikaajalisteks töösuheteks.
Üldiselt arvan, et õpilaste teadlikkus nii tööturu ootuste kui ka karjäärivõimaluste kohta laiemalt on ajaga väga palju paranenud. Suure panuse sellesse on andnud senine ühtne, süsteemne ja tõhus koostöö Rajaleidjate keskuste ja koolide vahel. Nüüd on need väljakutsed üle võtnud töötukassa.
Koolis töötava õpetaja ja karjäärikoordinaatorina loodan ja olen kindel, et senine tihe ja heal sisulisel tasemel koostöö noortele suunatud karjääriteenuste osutamisel jätkub ja areneb.
Kui kool koostöös partneritega suudab pakkuda heal tasemel karjääriteenuseid, tõuseb sellest kasu Eesti tööturule tervikuna. Noored suudavad siis teha teadlikke, enda jaoks sobivaid ning ühiskonna vajadusi arvestavaid karjäärivalikuid.
Merit Suik, Tartu Tamme gümnaasiumi karjäärikoordinaator ja õpetaja
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Karjäär
Artiklid