Riskidest, rõõmudest ja kauplejaks olemisest

Olen saanud palju tagasisidet, mis on väga rõõmustav, ning ka palju kasulikke õpetussõnu. Ühtlasi julgustan lugejaid mulle veel enam kirjutama ja ehk ka kauplemisideid andma.

Alustan värskematest sõnumitest. Edgar soovis Facebookis õnne sel puhul, et ma pole veel päris pankrotti läinud paari kuuga. See õnn on mul tõesti olnud. Lisaks soovitas Edgar Altria Groupile (tähis MO) pilgu peale visata. "See paistaks justkui viitsütikuga pomm tiksuvat viiekümne joone küljes kinni ja ootamas üles suuna päästikut," kirjutas ta. Aitäh vihje eest, vaatan kindlasti.

Rain kommenteeris eile Facebookis mu Acceleron Pharma aktsias (tähis XLRN) pikaksminekut: "XLRN – analüüsisin ja 0 põhjust pikaks minna. Pigem mitmeid põhjuseid lühikeseks müüa."

Me ilmselt analüüsisime Rainiga erinevaid asju. Minu põhjus pikaks minna oli see, et Acceleron pidi lähiajal avaldama kahe tähtsa ravimiuuringu tulemused. On üsna tavaline, et aktsia ostetakse positiivsete uudiste ootuses üles. Seda ma kasutada tahtsingi.

Eile õhtul pärast turu sulgumist teatas Acceleron uuringutulemused ning need saavutasid nii esmased kui teisesed eesmärgid. Praegu, mil ma neid ridu kirjutan, on aktsia eelturul 26% plussis.

Seega võib öelda, et mu optimistlik ootus oli igati asjakohane. Milles ma küll läbi kukkusin, oli positsiooni ajastamine. Kindlasti poleks ma pidanud ostma esmaspäeval turu avanedes.

Madis kommenteeris Facebookis, et mul ei tundu olevat mingit strateegiat ega riskihaldust: "Alustada võiks kõigile teada reeglist nr 1: kaotused väiksed – võidud suured."

Madis õpetas, et riski tuleks arvestada riski-tulu suhtena (risk-reward ratio) "2% riski kasumit ei too, kui kasumit võtta 0,5%-1%," märkis ta. "Seega kui soovite riskida 2% kontost, oleks soovitav miinimum takeprofit, mida sihtida, +4%."

Mõistlik jutt, mille panen kõrva taha. Minu suurimad kahjumid on tulnud tehingutest, kus olen võtnud liiga suuri riske. Ja suurimad kasumid tehingutest, kus riskitase on olnud mõistlik.

Nii et ongi kaks asja, millega ma pean järjekindlalt tegelema: üks on reeglite parandamine ja teine on jälgimine, et ma neist reeglitest ka kinni pean. See teine osa on kõige raskem ja eks seda on pea iga kaupleja ise oma nahal tundunud.

Jevgeni kirjutas mulle, küsides nõu, kuidas kauplejana alustada. "Mul on suur soov kauplemine selgeks õppida," kirjutas ta. "Olen lugenud palju ja vaatanud õpetusvideosid algajatele venekeelses internetis, kuid pole leidnud midagi peale pseudokoolide ja ennnast kauplejateks pidavate blogijate videote, mis annavad vastukäivat infot. Öelge palun, mida teha, millist kirjandust lugeda?"

Internetis saadaoleva materjali kvaliteedi teemal tuleb Jevgeniga nõustuda. Mitte ainult vene keeles, vaid ka muudes keeltes saadaolevate kauplemisõpetuste ja -nõuannete kvaliteet on äärmiselt kõikuv ning algajal on raske aru saada, keda võib uskuda ja usaldada, keda mitte.

Üks raudreegel on kindlasti see, et kuulata tasub neid, kes end juba tõestanud on. Ja mitte nii, et teen ühe õnnestunud tehingu ja olengi guru valmis, vaid õnnestumine peab olema järjepidev, aastate ja isegi aastakümnete pikkune. Alexander Elder on kindlasti nimi, keda julgen soovitada. Eestis üles kasvanud Elder on professionaalne kaupleja ja teiste kauplejate õpetaja. Tema raamatuid on saada ka vene ja eesti keeles.

Teiseks tasub endale Twitteris teha nimekiri kauplejatest, keda jälgida. Selle nimekirja koostamisel tuleb olla ekstra hoolikas, sest reklaami-, müügi- ja pullimehi on Twitter täis. Kui on leitud mõni usaldatav Twitteri autor, võiks vaadata, keda tema tsiteerib ja kellega suhtleb: neid võib samuti oma nimekirja lisada. Mõned alustuseks: kaupleja @Sandman7591, kauplemiskoolitaja @Icemantrading, kaupleja @Flashtrading, kaupleja @Qullamaggie (Eesti päritolu, muide).

Kolmandaks soovitan kindlasti hakata virtuaalportfelliga katsetama. Sellist portfelli saab teha pea iga maakleri juures, aga ka levinumates finantsportaalides.

Üks lugeja Iisraelist (tore, et mu fännide geograafia ainult Eestiga ei piirdu) kirjutas, et on korduvalt üritanud kauplemist alustada, kuid midagi pole välja tulnud. Et kaotas hulga raha 2008. aasta krahhis. Et on endiselt kaubelnud jõudumööda, igasugu aktsiatega, mida leiab näiteks internetifoorumitest, kuid midagi teeninud ei ole. Et on end kirja pannud meililistidesse, lugenud raamatuid börsi psühholoogiast jms, aga kasu ei mingit. Et naine pahandab juba.

Ma arvan, et selliseid inimesi on veel. Ja päris palju. Ja kurb tõde on, et igasugused nõustajad ja professionaalsed vihjajad ja aktsiareklaamijad selliste inimeste najal elavadki.

Mis ma oskan soovitada? Kõigepealt mõelda rohkem oma peaga ja kuulata vähem foorumites lobisejaid. Neil on oma asi ajada ja enamasti pole see sugugi altruistlik püüdlus lugejatele raha teenida.

Teiseks, kui huvi börsi vastu on, aga kauplemisest ei tule erinevatel põhjustel midagi välja ning näib, et ei hakkagi kunagi tulema, võib alati kaaluda hoopis investoriks hakkamist. Ehk teisisõnu võtta eeskuju pigem Toomasest, mitte Alexist. See võib olla pahandab ka naist vähem.