Arvamus: kuidas maakohta uuele elule äratada

24. veebruar 2011, 10:06

Meile on aastaid sisendatud, et pärast suuri reforme hakkab majandus kiiresti kasvama ja koos sellega lööb ka maaelu õitsema. Minu arvates on tegemist järjekordse roosa mulliga.

Üks näide: 2006. aastal oli Tartu maakonna Piirissaare vallas keskmine palk statistikaameti andmetel 5045 krooni (naistel 3380 krooni). Keskmine! Kuid juba järgmisel, 2007. aastal Riigikogu ees esinedes ütles peaminister: „Järgmiseks aastaks on ette nähtud kohalikele omavalitsustele tulubaasi kasv 16 protsenti, võrreldes käesoleva aastaga, ja sellest kasvust on jäetud välja Euroopa Liidu vahendid. Teada on, et neid vahendeid saab olema aastatel 2007–2013 summas umbes 20 miljardit krooni, millele kohalikud omavalitsused saavad pretendeerida. Seega, meie senine praktika on paraku selline, et see kohaliku omavalitsuse eelarvemahu kasv on pigem 30 kui 20 protsenti aastas. See on väga märkimisväärne kasv ja sellise kasvuga maailma teiste riikide omavalitsused uhkustada ei saa.“

Tähendab, peaministri arvates on need olud väärt uhkustamist. Kas Piirissaare elanikud on aga süüdi, et nad elavad sellises kohas? Muidugi mitte. Nad on seal elanud sajandeid, seal elati ka nõukogude ajal. Kuidas siis nüüd, mil meil on oma valitsus, ei tasu elamine Piirissaarel enam ära?! Võib-olla oli teistel riigikordadel lihtsalt rohkem oidu, et maaelu mitte välja suretada. Ei saa ju maha raiuda kätt, mis sind toidab.

Asi on selles, et 11,4 protsendi tulumaksueraldiste juures saavad vaesemad omavalitsused (kindlasti ei käi siin jutt Viimsi vallast ega Tallinnast) üksnes talvel teid lahti lükata ja õpetajatele palka maksta. Ettevõtluse toetamine ja töötute tööle rakendamine või ümberõppe organiseerimine ei tule absoluutselt kõne alla, sest selleks ei jätku raha. Rahandusministri argument on, et kui omavalitsuste tulubaas läheneb 12 protsendile, ei oska kohalikud omavalitsused tulusid õigesti planeerida. Jõukamad said veel jõukamateks ja langesid veel suuremasse laenukoormasse, vaesed ei julgenud ikkagi laenu võtta, argumenteerib ta.

Tegelikkus on siiski teistsugune. Möödunud aastal eraldati omavalitsustele tasandusfondist 120 miljonit krooni, eurovahendid tulid veel lisaks. See on kõigest üks seitsmendik summast, mis omavalitsused tulumaksu näol riigile ühes kuus annavad. Praegusel juhul kahaneb tulumaksulaekumine järjest (on ka kuid, mil see on siiski tõusnud). 2010. aasta oktoobri tulumaksulaekumine oli 2008. aasta sama perioodi laekumisest 125,9 miljonit ja 2007. aasta oktoobri laekumisest 33 miljonit krooni väiksem.

Tuletan ka meelde, et tulumaksu-tasandusfondi eesmärk ei ole ettevõtluse käivitamine ja hoidmine maakohtades. Omavalitsustele eraldatakse tasandusfondist raha valemi alusel, mis koosneb põhiliselt reaalsetest kulutustest: kooliealiste ja vanurite arvu valla / linna territooriumil, kruusa- ja kattega teede hulka, looduskaitsealasid ja vee erikasutustasu. Suurtes valdades kasvas tulumaksulaekumine vaid 1%, väikelinnades aga hoopis vähenes 12%.

Kui valdade näitajad oleksid nii head nagu seda arvab peaminister, laekuks neist ka tulumaksu kindlasti palju enam. Mida tuleks teha? Tasandusfond ei lahenda probleemi. Tasandusfond on vaid aukude lappimine, näiteks on paljud vallad just tasandusfondi eraldiste kaudu viinud läbi oma veemajandusprojektid. Ei ole suudetud aga põhilist – võidelda töötusega. Näiteks paar aastat tagasi otsustas Rae vald kasutada kriisieelset ehitusbuumi ja võttis laenu, et ehitada teid ja koolimaju. Muuhulgas tehti kingitus ka riigile, ehitades välja riigitee äärset kergliiklusvõrku. Kõige suurema teene tegi Rae vald aga oma töötutele ehitajatele, mobiliseerides neid maksimaalselt – enam ei pidanud nad välisriiki teenima minema.

Kuidas reageeris sellele aga valitsus? Ta süüdistas Rae valda selle laenuvõtmise eest valitsussektori defitsiidis. Rae vallavalitsuse IRLi fraktsiooni andmetel on aga elu vallas tänu sellele sedavõrd käima läinud, et eramute ja kommunikatsioonide munitsipaalhankeid tuleb järjest juurde. Seega: kui omavalitsuste tulubaasi suurendada 11,4 protsenti või kuni 11,93 protsenti (sama palju, kui see oli veel 2009. aastal), ei peaks omavalitsused nii suurt reserviraha hoidma ega ka nii palju laenama.

Selle võib investeerida maakohtade heaolu arendamisse. Sedavõrd ei pea ka paika Jürgen Ligi väide, et kui tulumaksuprotsenti omavalitsustele suurendada, siis rikkamad vallad laenavad ennast lõhki. Rae valda süüdistati 2008. aastal vaat et majanduskriisi tekitamises, aga reaalsuses ei ole omavalitsus pankrotti läinud. Nagu öeldud, on Rae vald isegi investeerinud riigile olulistesse maanteedesse, parandades seega kogu riigi taristut. Riigi ja Rae valla toonane konflikt meenutab väga Robin Hoodi ja talupoegade vahekorda: talupojad kahtlustasid, et Robin võtab neilt viimasegi, reaalsuses pidas Robin neid aga hoopis ülal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. March 2011, 13:44
Otsi:

Ava täpsem otsing