Kriisiaastad parandasid Eesti ettevõtete efektiivsust

1185-aripaev 02. märts 2011, 07:09

Tänase Äripäeva kaaneloost selgub, et kriisiaastad on Eesti ettevõtete efektiivsusele kõvasti kasuks tulnud. Statistikaameti andmetele tuginedes saab täna öelda, et kui eelmise aasta viimases kvartalis oli tööga hõivatute arv tunamullusega võrreldes vähenenud 0,8 protsenti, siis Eesti ettevõtete kogukäive oli aga üle-eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes tervelt 21,6% suurem.

Näiteks majutus- ja toitlustussektoris vähenes töötajate arv 4,7%, müügitulu kasvas aga 19,3%. Töötlevas tööstuses kasvas töötajate arv 1%, kuid müügitulu kasvas koguni 44%. Veelgi efektiivsemalt tegutsesid ettevõtted arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmissektoris, kus töötajate arv kasvas 11,3%, kogukäive aga tervelt 210%.

Äripäeva arvates saab neist numbreist välja lugeda, et lõppev majanduskriis on Eestimaa ettevõtted efektiivsemalt tegutsema pannud. Otsesõnu tunnistavad seda ka me börsifirmade eelmise kvartali värskelt avaldatud tulemuste kommentaarid: „Taas kasumisse jõuda ei aidanud Olympicut üksnes majanduskriisi taandumine, vaid ka äri muutmine oluliselt efektiivsemaks ja kõikjal kasvatatud turuosa,“ kommenteeris börsile avaldatud majandustulemusi Olympic Entertainment Groupi (OEG) finantsjuht Madis Jääger.
Ja teine, samuti esmaspäevane kommentaar: „Tänu jaesüsteemi korrastamisele oleme saavutanud olemasiolevatel jaepindadel märkimisväärse efektiivsuse kasvu, mis oli neljandas kvartalis 21%. Kriisist väljatulek on olnud paraku ka väga kulukas, mis kajastub 2010. aasta ühekordsetes kuludes,“ rääkis Baltika finantsjuht Ülle Järv.
Töövõtjal võib see efektiivsuse jutt harja muidugi punaseks ajada, sest pahatihti seisab selle sõna taga ju töötajapoolne suurem panus vähema raha eest. Kuid tegelikult pole asjad alati nii hullud, pahatihti piisab käibe kasvuks ka paremast turundusest, paremast müügist, nii toodangu kui turuosa suurendamisest. Nii tunnistab ka Baltika finantsjuht oma kommentaaris, et kogu tootmismaht sõltub müügimahtude kasvust, mis näitab tõusutrendi ja sellega on potentsiaal tootmismahte kasvatada täiesti olemas.

Teisalt muidugi pole majanduski lihtsalt must-valge, on siingi pooltoone. Nii võibki täheldada, eriti, kui vaadata neid sektoreid, kus käibed enim kasvasid, et suures osas võib käibe kasv olla põhjustatud hoopiski hinnatõusust. Eriti tooraine hinnatõusust. Viimase aasta uudised kõnelevadki ju peaasjalikult inflatsioonist, nii kohalikust kui globaalsest ja tooraine hinnatõusust. Tänagi ootame hinge kinni pidades, mida nafta hind Liibüa ülestõusu valguses teeb. Kuid siiski, ka tõusvate hindade maailmas on efektiivselt tegutseval ettevõtjal lihtsam ellu jääda, kui vanal rajal tammuval nö vana kooli ettevõttel.

Lõpetuseks oleme sunnitud nentima, et kõigil ei lähe hästi. Sest olgugi, et tänases artiklis sisalduvad numbrid otse pakatavad positiivsusest, leiame statistikaameti andmeist ka sektorid, kus kahanenud nii töötajate arv kui müügitulu. Näiteks haridus -14% ja -3,2%, kunst, meelelahutus ja vaba aeg -4,4% ja -11,7%. Või näiteks ka tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kus töötajate arv veidi, 4% kasvanud, kuid müüginumbrid 6,4% langenud. Perearstid turuosa kasvatama?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. March 2011, 12:06
Otsi:

Ava täpsem otsing