Finantslodevus võib kalliks maksma minna

1185-aripaev 21. juuni 2011, 07:00

Tänase Äripäeva juhtkiri toob välja, et Eesti inimeste seas levib üks murettekitav sündroom - finantslaiskus.

Sündroom, kus ei vaevuta erinevaid finantsteenuseid omavahel võrdlema ja kiputakse minema kergema vastupanu teed nii investeerimisel, säästmisel, laenamisel, liisimisel, kui kindlustamisel. Ostetakse paketis, kus laenu/liisinguga kaasneb samast kohast ka kindlustus, erinevate sammaste fondid  ja kõik muu.

Nimelt ei ole Eesti kindlustusseltside liit rahul olukorraga, kus nad ei saa pangakontorisse sisenenud inimesele oma seltsi enam naljalt müüa, sest koos laenuga võtab panga soovitatud kindlustuse. Nagu isegi arvata, reeglina samast grupist, kust pankki. 

Tahtmata  hinnata panga pakutud kindlustuse headust või hinda, kasutab toimetus praeguse  kindlustusseltside nurina ära ühe laiema trendi väljatoomiseks.

Krooniline finantslaiskus. Uuringud näitavad, et kaks kolmandikku inimestest ei võta teist pakkumist. Finantsmaailma peetakse keeruliseks, oma raha usaldatakse seal pööritama hea jutuga haldureid ja pankureid. Pangad kasutavad seda ära ja seda ei saagi neile pahaks panna.
Pakett või meiegi poolest näiteks kindlustus kodupangast võib olla täiesti hea lahendus. Teinekord saabki kõige paremad tingimused mõnest suurpanga kindlustusseltsist või fondist.

Kuid toimetus toonitab – ärge kinnisilmi panga pakutut usaldage. Niisamuti, nagu ka kindlustusseltsi pakutut. Ükspuha, mis erinevate kliendikesksust rõhutavate sõnadega oma tegevust ka ei looritata, istub teie vastas siiski lõppkokkuvõttes müügimees. Võrdlemine on alati vajalik. Kes kasutab selleks sõltumatut maaklerfirmat, kes võtab konkureerivaid pakkumisi ise.

Laenamisel ei ole mingit kohustust piirduda vaid kodupanga pakkumisega, vaid lausa tuleb konkureerivaid pakkumisi küsida. See ei ole mingilgi määral ebaeetiline. Eriti veel, kui omate hoiuseid. Ühe Eesti suurfirma juht on lausa soovitanud hoiustada ühes ja laenata teisest pangast. Siis olete mõlemas pangas ihaldusväärne klient – esimene tahab teile laenata ja teine teie hoiuseid endale saada.

Kui olete paigutanud raha II ja III samba fondidesse, võrrelge nende tootlust, sisenemis- ja väljumistasusid, ja mis veel olulisem, küsige investeerimispõhimõtteid. Ärge piirduge selle tosinaga, kes end enam reklaamivad, vaid vaadake panga netileheküljelt neid kümneid ja kümneid, kuhu samuti saab maksusoodustust kasutades investeerida ja keda pangad vahendavad.

Ise tehtud kaunikene. Vana tõde, kuid tasub taas meelde tuletada – fondijuhile maksmise asemel võib ka ise otse aktsiatesse investeerida. Aktsiaturgudele otse investeerimine pole enam ammu keeruline ja vaid valitute pärusmaa. Nii nagu  meie ministrid ei saa väita, et Kreekale ja Portugalile raha andmine ongi rahvale liiga keeruline mõistmiseks ja seetõttu tuleb pimesi valitsuse hiljutist raha ja garantiide eraldamise otsust usaldada.

Ei ole ikka päris nii midagi, et keegi tark paigutab sinu raha ja ei luba küsimusigi esitada. Kui tavaliselt võib laisk ja lodev eluviis kaasa tuua raiskumise, siis finantslodevus võib üsna kiirelt tähendada püksirihma olulist koomale tõmbamist. Nii sinu raha suunava valitsuse kui eriti omaenda investeeringute jälgimisel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. June 2011, 11:03
Otsi:

Ava täpsem otsing