Mis on EFSF ehk Eesti esimene samm võlakriisi lahendamiseks

12. juuli 2011, 13:21

Riigivõlakirjad on ühed likviidsematest ja stabiilsematest finantsinstrumentidest, millesse pangad, pensionifondid jt turuosalised oma vabu vahendeid saavad paigutada. Aeg-ajalt aga juhtub, et mõni riikidest ei maksa laenu tagasi ning selle tagajärjel ei usaldata enam riigivõlakirju endisel määral, mis muudab laenamise kallimaks ka teistele riikidele, kirjutab advokaadibüroo Sorainen jurist Andres Tupits oma kommentaaris.

Tagamaks euroriikide võlakirjaturgude stabiilsust on loodud päästemehhanismid nagu Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, millega liitudes saab Eesti osalus fondi garantiide kogumahus olema ligi 2 miljardit eurot. Kui laenu saanud võlgnikriik – nt senini Iirimaa või Portugal – ei tee tagasimakseid graafikujärgselt, nõutakse need sisse garantii andnud riikidelt. Seetõttu on vaja selgitada fondi tagamaid ja eesmärke, et aru saada miks Eesti võtab nii suure vastutuse.

Mis on EFSF?
Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (lühendatult EFSF – European Financial Stability Facility) on Luksemburgis registreeritud aktsiaselts, mille aktsiad kuuluvad euroriikidele. Euroriikide osalus EFSFi aktsiakapitalis arvutatakse vastavalt Euroopa Keskpanga kapitali märkimise alustele ning selle võlakirjaemissioone tagavad euroriikide garantiid. Garantiide mahtu tõsteti 23. ja 24. juunil 2011 toimunud Euroopa Liidu nõukogul 440 miljardilt eurolt 780 miljardi euroni.

Kuigi EFSF on eraõiguslik juriidiline isik, loetakse teda Luksemburgi keskvalitsuse hulka kuuluvaks ning fondi võlakirju hinnatakse seepärast 0%lise riskiga. Võlakirjade tagatisel võivad pangad võtta eurosüsteemi keskpankadest laenu. EFSF on seni laenu andnud Iirimaale ja Portugalile, Kreeka abistamise on euroala riigid korraldanud aga kahepoolsete lepingutega. Eesti ei ole nende lepingute osapooleks.

EFSF ei ole ainus osaline euroala päästemehhanismis. Lisaks tegutseb ka Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (lühendatult EFSM – European Financial Stability Mechanism). Kui EFSF on eraõiguslik juriidiline isik, siis EFSM on loodud Euroopa Liidu nõukogu poolt. EFSM kaudu laenab raha Euroopa Liit, et seda siis võlgnikriikidele edasi laenata, ning selle maht on 60 miljardit eurot. Võlgnikriikidele on laenu andnud ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

Praeguste kavade järgi peaks EFSFi 2013. aastal asendama Euroopa Stabiilsusmehhanism (lühendatult ESM – European Stability Mechanism).

Kuidas EFSF toimib?
Kui mõni euroriik ei saa enam rahaturgudelt laenata, pöördub ta EFSFist abi saamiseks kõigepealt teiste fondi aktsionäride poole. Tavaliselt toimub selline pöördumine samaaegselt abipalve esitamisega ka Euroopa Komisjonile ning IMFile.

Koostöös IMFiga ning kaasates Euroopa Keskpanga alustab Euroopa Komisjon läbirääkimisi raskustes euroriigiga. Laenuvõttev euroriik sõlmib Euroopa Komisjoniga majandus- ja rahanduspoliitika alase vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on eeltingimus laenu saamiseks. EFSF maksab laenu välja osade kaupa ning memorandumi tingimustest kinnipidamine on eeltingimuseks iga järgmise laenu osa saamisel. Kõrvuti EFSF laenuga on võlgnikriigid laenu võtnud ka EFSMist ning IMFist.

Selleks et võlgnikriigile laenu anda, peab EFSF vajamineva summa kõigepealt ise rahaturgudelt laenama. Iga kord kui EFSF võlakirjakirjaemissiooni korraldab, annab iga EFSFi aktsionär fondile garantii konkreetseks võlakirjaemissiooniks. Garantii suurus on proportsionaalne, lähtudes vastava riigi aktsiaosalusest EFSFis ning välistades fondist juba laenu saanud riigid.

Seepärast võib garanteerivate riikide arv ning nende proportsionaalse garantii suurus võlakirjaemissiooniti erineda, kui (a) mõni euroriikidest vajab ise EFSF laenu (mida ta siis sellisel juhul ise enam ei garanteeri), (b) riik on garanteerijate hulgast välja arvatud enne EFSF asutamist (Kreeka) või (c) euroalasse lisandub uus liige (Eesti). Hilisemad muudatused garanteerijate arvus ei muuda protsentuaalset osalust varem emiteeritud võlakirjade garanteerimises.

Täiendava abinõuna EFSFile finantspuhvrite loomiseks on aktsionäride garantii tavalisest suurem (nn over-guarantee). See tähendab, et tänu suuremale tagatisele saab EFSF rahaturgudelt odavamalt laenata. Käesoleval hetkel on sellise garantii suuruseks 120% riigi osast võlakirjaemissioonis. Hiljutiste EFSF raamlepingu muudatustega tõsteti garantii suuruse määra kuni 165%ni.

Korraldatavast võlakirjaemissioonist saab EFSF vahendeid, et anda laenu võlgnikriigile. EFSFist laenu saanud võlgnikriigi tagasimaksetest täidetakse fondi kohustusi võlakirjainvestorite ees. Kui laenu saanud riik ei tee EFSFile graafikujärgset tagasimakset, nõuab EFSF puudujäävad maksed sisse garantii andnud riikidelt vastavalt kokkulepitud tingimustele. Võlgnikriik jääb aga endiselt fondile võlgu ning peab laenu tagastama. Teatud tingimustel on võimalik, et garantii andnud euroriik omandab nõude otse võlgnikriigi vastu.

Kuidas Eesti EFSF-ga suhestub?
Vaatamata euroala liikme staatusele ei kuulu Eesti käesoleval hetkel EFSFi aktsionäride hulka. Arvestades Euroopa Liidu nõukogul alla kirjutatud EFSFi aktsionäride lepingu muudatusi ning nimetatud lepingust tulenevaid protseduurireegleid, võib Eesti saamine EFSFi aktsionäriks viibida veel mõnda aega.

Kui Eesti saab EFSFi aktsionäriks, moodustab tema osalus 0,2558% EFSFi aktsiakapitalist. Et Kreeka, Iirimaa ja Portugal on garanteerivate riikide seast välja arvatud, tõuseb Eesti osalusprotsent garanteerivate riikide arvus. Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud andmetele tuginedes kujuneb Eesti osaluseks 0,28%. Eesti osalus 780 miljardilises garantiide kogumahus jääb veidi alla 1,995 miljardi euro.

Olles EFSFi aktsionär, hakkab Eesti garanteerima neid EFSFi võlakirjaemissioone, mis korraldatakse pärast tema saamist EFSF aktsionäriks.

Miks on EFSFi vaja?
EFSF toimib omalaadse turvavõrguna neile euroriikidele, mis ise enam rahaturgudelt laenata ei saa. Sellise turvavõrgu tulemusena antakse võlgnikriikidele aega oma majanduspoliitika korrastamiseks ning rahaturgudele naasmiseks. Kasu EFSFi tegevusest tõuseb ka tema aktsionäridele, kuna rahaturud püsivad stabiilsetena ning euroriikide võimalused ka edaspidi rahaturgudelt laenata ei ole pärsitud.

Eesti pankadele ja pensionifondidele tähendab see võimalust ka edaspidi oma vabu vahendeid euroriikide võlakirjadesse paigutada ning jätkuvalt hinnata selliseid rahapaigutusi riskivabadeks. Eesti riigile tähendab rahaturgude stabiilsus esiteks seda, et säilivad Eesti riigi stabiliseerimisreservi kaudu tehtud investeeringud. Teiseks tähendab rahaturgude stabiilsus, et tulevikus on mõeldav Eesti riigi võlakirjade emissiooni edukas korraldamine.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. July 2011, 08:59
Otsi:

Ava täpsem otsing