Eesti - koht maailma parimatele ettevõtjatele?

Maailma parimad ei ole vaid need ettevõtted, mille kaubamärk on kõige hinnatum – nagu Apple, Facebook või Coca-Cola. Ettevõtetest tähtsamad on ettevõtjad, inimesed, kes on need edukad ettevõtted loonud ja kes annavad tööd teistele ja iseendale. Enamus maailma ettevõtlusest on väike-ettevõtted. Selliste ettevõtete omanikud töötavad ise oma ettevõttes ja sageli neil rohkem palgalisi polegi.

Motiveeritud ettevõtjad loovad töökohti. Eesti majanduskliima on hea just seepärast, et meil on palju kirega töötavaid ettevõtjaid, kes tahavad saavutada rohkem ja rohkem. Äri on võistlus, kus medalini ei jõua sugugi kõik osavõtjad ja tulemusteks on tihti vaja aastatepikkust treeningut. Äris on ambitsioon erakordselt tähtis.

Eesti ühiskonna väike viga ongi võib-olla selles, et me toome esile vaid neid, kes on saavutanud midagi erakordselt suurt ning kõik, kes seda ei saavuta, jäävad kõrvale, tähelepanuta ning nende jõud raugeb. Skpye on küll tore, kuid sellest kõhtu täis ei saa. On vaja ka piima, leiba ja ausalt öeldes ka mõnusat patja, et end välja puhata.

Aitavad töökus ja pühendumine. Vallutuskirg aitab saavutada. Tuleb seda enda jaoks sobivad sihid ning nendeni jõudmise nimel töötada ja vaeva näha. Uuringud kinnitavad, et ettevõtjad on väga erineva tausta, hariduse, harjumuste jt omadustega inimesed, kuid neid ühendab selgelt üks asi: nad on väga töökad ja pühendunud sellele, mida nad teevad. Nagu sportlasedki, kes medaleid võidavad.

Eestis tegutsemine meeldib mulle mitmel põhjusel. Näiteks ettevõtete tulumaksupoliitika on hea, mis soodustab investeerimist, arengut ja kasvu. Tagantjärgi vaadates oli üle 20 miljoni euro suurune investeering Wendresse väga õige käik. Tänaseks oleme kasvanud Euroopa üheks suuremaks vooditekstiilide tootjaks. Kuid iga investeeringu tegemise hetkel on ju ainult usk ja tunnetus, teadmine tuleb alles siis, kui näed tulemust. See võtab aga aega.

Siiski näen Eestis ka probleeme. Palkade tõustes ja tänasel viisil edasi tegutsedes võib nii mõneski ärisektoris veel kibedaid päevi ette tulla.  Eelkõige sellistes “tavalistes”.  Kui Eestis hakkavad palgad tõusma samas tempos nagu see oli buumi aastatel, võib see nt patjade tootmist lüüa väga valusalt. Seetõttu tuleb pöörata suuremat tähelepanu innovaatilistele lahendustele nii tehnoloogia kui protsesside osas.

Ka töökoha sisekliima on äärmiselt oluline. Kui suudame efektiivselt toota, ei ole kahju maksta inimestele kõrget palka, kuid lisaks on materiaalsele poolele on vaja inimesi motiveerida ja arendada. Seda on võimalik teha läbi meeldivama sisekliima ja tööpoliitika. Tuleb lähtuda põhimõttest, et õnnelik inimene on parem ja motiveeritum töötaja.

Ettevõtja läheb sinna, kus on parem. Teise ettevõtluskeskkonda pärssiva probleemina tooksin välja logistika. Poolast on Berliini 70 kilomeetrit. Teed on head ja ühendus kiire. Miks peaksid ettevõtjad tahtma kulutada täiendavalt raha ja kaotama konkurentsis ning rajama oma tehased ja vabrikud Eestisse? Me asume Euroopa äärealal ja riik, mis tahab koguda rohkem makse, et elukvaliteeti tõsta, peaks investeerima võtmeinfrastruktuuri – eelkõige raudteesse, aga ka laevandusse. Eeliste otsimine ja loomine ei ole mitte ainult ettevõtjate mure – riik, kus on lihtsam olla ettevõtja, saab endale ka paremad ettevõtjad ja lahedamad ettevõtted ning kogub ka teistest enam maksutulu.

Ettevõtja peab olema nutikas. Ta peab lisaks soosivale keskkonnale otsima ka uusi turge – kohti, kus müüa, toota ja äri teha. Kui Euroopas on juba algust tehtud, võimaldab Eesti suurepärane asukoht vaadata ka mujale – eelkõige ida suunas. Mulle tundub, et Peterburg ja tema ümbrus oma 10 miljoni elanikuga on meile üks taas tärkav võimalus. Tõsi, täna kaitseb Venemaa oma turgu kiivalt, kuid ühinemine WTOga muudaks äriajamise lihtsamaks.

Laias laastus huvitab ettevõtjat poliitiline stabiilsus – eelkõige maksupoliitika, tööjõu hind, logistika ja turgude lähendus. Juba täna on Eesti hea investeerimiskeskkond, kust võiks võrsuda rohkemgi edukaid ettevõtteid. Kuid ei maksa rahulduda sellega mis on, vaid vaadata edasi. Ees on ootamas nii mõnigi oht (tööjõu kallinemine)  ja parandamist vajav puudus (logistika), kuid riik, mis soosib ettevõtlust, on elutervem ja konkurentsivõimelisem. Eesti tahab ju selline olla.