Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Talupojatarkus laenu küsimisel alati ei tööta

14. september 2011, 07:33

Eestis leidub endiselt palju juhte, kes kasutavad laenu küsimisel talupojatarkust, kirjutab Fusion Varahalduse AS partner Hendrik Roosna tänases Äripäevas.

Laen või muul kujul väline finantseerimine on teema, millega puutub kokku iga juht ja ettevõtja. Tihtipeale sõltub läbirääkimiste tulemusest ettevõtte investeerimisplaanide elluviimine või koguni ellujäämine. Kuid Eestis leidub endiselt palju juhte, kes kasutavad laenu küsimisel talupojatarkust.

18 krediidiasutust. Just nii palju neid meil finantsinspektsiooni andmeil tegutseb. Kõik nad pakuvad olemuselt sama teenust: võtavad raha sisse ja laenavad seda välja. Keskmine juht on neist kokku puutunud kahe kuni neljaga, kes end paremini turustanud ja tuntuks teinud. Kuid kas kõlavam nimi (loe: rohkem reklaami) annab ka kindlustunde, et sellest saab sobivaima lahenduse?

Vähe kogemusi. Paari suurema pakkuja poole pöördumine või aktiivsema kliendihalduriga käte löömine on täna reaalne asjade käik, sest tehingud teeb juht, kel puudub kapitali kaasamiseks praktiline kogemus. Põhjus on pragmaatiline – laenuläbirääkimisi peetakse ju harva. Suuremaid investeeringuid tehakse keskmiselt üle paari aasta. Finantseerimiskliima aga areneb nädalate ja kuudega ning eilsed tõed on täna kasutud. Kogemusi tekivad aga vaid praktika käigus.
Talupojalik laenuga venitamine või ainult intressile tähelepanu pööramine pole üldiselt soovitatav. Esimesel juhul napib lõppkokkuvõttes aega dokumentide ettevalmistamiseks ja kiirustatakse lahenduse leidmisega, teisel puhul ollakse pimestatud ühest näitajast ja vaadatakse mööda ehk sootuks mõnest olulisemast nüansist, mis ettevõtte jaoks tunduvalt rohkem kogukulukust või riske muudab. Kindlasti tuleks võtta rohkem kui kaks pakkumist ja võimalusel küsida nõu sõltumatult asjatundjalt. Välise nõustaja kaasamine võib esmapilgul tunduda ebavajalik, kuid võit võib olla üllatuslikult suur. Ja see võit ei pruugi seisneda mitte ainult soodsamas intressitasemes, vaid nt paremas kohustuste struktureerimises.
Kindlasti tuleks teha vahet sõltumatu nõustaja ja pangahalduri nõu vahel. Haldur saab anda mõistlikke soovitusi, kuid ainult neid, mis tema huvidega vastuollu ei lähe. Kipume sageli pangalt finantskonsultatsiooni küsides unustama, et tegemist on samuti äriettevõttega, kelle huvi on müüa oma teenuseid võimalikult kasumlikult.
Kokkuvõttes ei maksa panka suhtuda kui müstilisse asutusse; haldur pole väravat valvav Kerberos, kellega vaja tingimata võimalikult hästi läbi saada. Tingimustest tuleb tervikuna aru saada ja oma huvide eest seista. Kas selleks kasutatakse ka nõustaja abi või mitte, sõltub juba ettevõtte juhtkonnast, omanikest ja nende kogemustest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. September 2011, 07:33
Otsi:

Ava täpsem otsing