Millal tuleb Eestis pangajooks?

Valuutavahetuspunkte ümbritsesid järjekorrad ning raha sai otsa, mis justkui isetäituva ennustusena mõjus hirmude kinnitusena. Hiljem selgus küll, et tegu oli „õnnestunud” plaanilise paanikaga, mida levitati SMSde teel ning millega väikesulid püüdsid teenida vaheltkasu, kasutades ära hetkeolukorda ja mängides inimeste psühholoogial.

Sama aasta novembris kordus paanika, küll väiksemas mõõdus, ka Eestis. Tõsi, peamiselt venekeelne elanikkond vahetas novembri viimase nädalavahetusega devalveerimishirmus üle 30 miljoni krooni enamasti eurodeks. Ka selle taga oli hüpoteetiline arutelu devalveerimise üle portaalis, mille autorid ajasid ise aktiivselt valuutavahendusäri ja tegelesid klientide investeeringute vahendamisega maailma aktsiaturgudel.

Nädalavahetusel algas Lätis pangajooks, kui peamiselt sotsiaalmeedias levinud hirmujutud ajasid isegi öösel inimesi Swedbanki rahaautomaatidest raha välja võtma. Kuna aga klientide tulva polnud võimalik ette näha, sai sularaha automaatides lihtsalt otsa, mis omakorda taaskord kinnitas levitatud hirme. Kuigi nii pank, kohalik finantsinspektsioon kui ka isegi Rootsist kinnitati, et paanikaks pole põhjust. Tõsi, lätlaste hirm on mõistetav, kuna alles mõne aasta eest võttis riik üle pankrotistuva Parexi ja paari nädala eest läks likvideerimisele Snorase tütar Krajbanka. Seejuures viimasest jagati raha esialgu vaid 50 lati kaupa.

Kas hirmudel on alust, selgub ehk hiljem, kuid ilmekas näide on see ka Eestile. Sest hirmud euro ja pankade saatuse üle on teravad ka meil ning kui paralleel vähegi peab, võib sarnane pangajooksu stsenaarium täiesti vabalt korduda ka Eestis. Vaid usk, et seda kindlasti ei tule, ei aita paanikat kuidagi ennetada. Seda enam, et mõnes tõlgenduses on kullapalavik juba käes.

 

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul