Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP: Pangajuhtidel aeg piduri asemel gaasi vajutada

1185-aripaev 15. detsember 2011, 07:01

Eesti majanduse käekäik sõltub olulisel määral just Priit Perensist, Riho Undist, Vahur Kraftist ja Aivar Rehest.

Kuid aasta elavdaja asemel ähvardab Eesti nelja suurima, vastavalt Swedbanki, SEB, Nordea ja Sampo, kommertspanga juhti aasta piduri tiitel.

Äripäeva hinnangul sõltub olulisel määral just Priit Perensist, Riho Undist, Vahur Kraftist ja Aivar Rehest Eesti majanduse käekäik mitte ainult järgmisel, vaid ka sellele järgnevatel aastatel. Neist neljast sõltub, kas jätkub Eesti majandusest raha välja viimine, mis võib pärssida Eesti ettevõtete edasist arengut ning viia hullemal juhul majanduse surutisse. Või antakse ettevõtjatele hapnikku, mis lubab majandusel veidi vabamalt hingata.

Pangad tõmbavad tegevust koomale. Eile esitas Eesti Pank karmi prognoosi, mille järgi Eesti majanduskasv aeglustub tuleval aastal ligi neli korda. Kuid vastupidiselt maailma lõpu kuulutajatele, kutsus Eesti Panga juht Andres Lipstok ettevõtjaid olema julgemad äri ajamisel. Ettevõtjad on aga seni kurtnud, et äri arengut pärsib ebakindluse kõrval ka laenukraanide suletus. Näiteks Nordea, mis seni konkurentidele agressiivse laenajana pinnuks silmas oli, teatas kavatsusest oma strateegiat leebemaks muuta. SEB ja Swedbank tegelevad aga koondamiste ja nende järel vabaks jäänud pindade väljaüürimistega. Sõnaga on pankade prioriteediks tegevuse koomale tõmbamine.

Kui eelnevalt on pankade tegevust kritiseerinud majandusminister Juhan Parts, kutsudes pangajuhte üles majandust elavdama ja peakontorite käskudele vastu seisma, siis eile ühines temaga ka Eesti Panga president Andres Lipstok öeldes, et Eesti pankadel on hea kapitaliseeritus ning hoiuste-laenude suhe, mis loob hea aluse laenude andmiseks. Liptsok läks sammu võrra kaugemale ja pakkus selleks ka plaani, teatades, et Eesti Panga kaudu võivad Eestis tegutsevad pangad küsida rahapoliitilist laenu 1% intressimääraga. Seega ei pea paika väide, nagu peaks Skandinaavia pangad ilmtingimata raha eest rohkem maksma.

Pangajuhid väidavad, et laenu pakutakse ka praegu ja tulevikus vastavalt nõudlusele, kuid möönavad, et raha pakkumine väheneb. Ettevõtjate hinnangul karmistati laenutingimusi järsult kriisi ajal ning senimaani on vajalike vahendite kaasamisega suuri raskusi. Teine vastuargument on, et otsused sünnivad kusagil mujal – Stockholmis või Kopenhaagenis. Kuid see ongi Perensi, Undi, Krafti ja Rehe töö: teha emapankadele selgeks Eesti tegelik olukord ja vajadused. Ning rahuldades nõudlust ja vajadust, teenida omanikele kasumit. Näib, et praegu arvestatakse kohaliku turu ootustega vähe.

Kuid siin on ka teine mõõde. Alles eelmisel kuul pärjati üks juhtivatest suurpankadest aasta vastutustundlikuma ettevõtte tiitliga. Kahtlemata väärt tunnustus omandab aga uues kontekstis teise mõõtme. Eestis tegutsevad pangad ei ole ainult kasumi huvides tegutsevad ettevõtted. Seda ka, kuid selle kõrval on neil laiem vastutus ühiskonna ees ja seda eelkõige läbi oma põhitegevuse - raha vahendamise. Kuid praegu on just viimase arvelt püütud koonerdada.

Pankade vastuoluline ja ühest äärmusest, kus raha jagati valimatult, teise, kus kasumit tootval ettevõttel ei pikendata või ei anta laena, liikumine ei ole mitte kellelegi kasulik. Pankade vastutustundlik Põhjamaine kuvand mõraneb. Perens, Unt, Kraft ja Rehe seisavad valiku ees - kas olla passiivne või aktiivne. Kas hoida jalga piduril või vajutada ka gaasi. Nende valikust sõltub rohkem, kui nende isiklik saatus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. December 2011, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing