Kapitalismi tõbesid aitab leevendada inforohkus

Vaadelgem toiduainetööstuse mõju toitumisele ja tervisele. Ülekaalulisus levib kogu maailmas, kõige tõsisem on probleem USAs. Umbes üks kolmandik USA täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalulised. Veelgi šokeerivam on, et ülekaalus on iga kuues laps ja nooruk. Toiduainetööstuse mõjust on tervise ja toitumise asjatundjad, samuti majandusteadlased palju rääkinud. Mina tahaksin osutada toiduainetööstuse seosele tänapäevase kapitalismiga, mis on kindlasti kaasa aidanud ülekaalu levimisele.

Ülekaal kahjustab elukvaliteeti mitmel moel, põhjustades südame-veresoonkonnahaigusi ja ka vähki. Nende tõbede ravimisega seotud kulud ei koorma mitte ainult inimest, vaid tervishoiusüsteemi kaudu otseselt kogu ühiskonda produktiivsuse vähenemise näol.

Tugevasti töödeldud toidud, mis sisaldavad palju keemilist päritolu lisandeid, suurendavad, teadagi, kehakaalu. Valitsus toetab paljusid põllumajandusettevõtteid, toidutöötlejatele makstakse selle eest, et nad lisaksid söögisse tonnide viisi keemiat, kujundades toodete vastupandamatuks muutmisega tarbija harjumusi. Teadlastele makstakse, et nad leiutaksid suhkru, soola ja kemikaalide segusid, mis tekitavad sõltuvust toidust, reklaamitegijatele selle mahamüümise eest – ja viimaks lõikab tervishoiutööstus kasu nende haiguste ravimise pealt, mis vältimatult tekivad. Säärane kapitalismi vorm on kasulik aktsiaturgudele, kus kõik nimetatud ettevõtted tegutsevad.

Turgude innovatiivsus on töödeldud toidu hinda pidevalt alandanud, ent see ei õigusta turumoonutuse tähelepanuta jätmist. Selle asemel, et jagada tarbijale täpset teavet, juhatatakse neid reklaami abil desinformatsiooni sohu. Eriti hull on laste olukord, keda toidutööstuse reklaamid kõige rohkem mõjutavad. Miski ei ajenda tootjaid omaks võtma kahju, mida nad põhjustavad tervisele ja loodusele. Samamoodi ei tunnista tarbijad endale, et nende toiduvalik toob kaasa tervishoiukulusid.

On halb, et toidutööstus põhjustab südameatakke ja rahandussüsteem aitab samasugusele nähtusele kaasa majanduses. Kuid patoloogiline majanduspoliitiline regulatsioon iseloomustab neid tööstusharusid palju laiemalt. Me vajame ühiskonna pikaajaliste huvide eest seisma vajame palju paremaid institutsioone. Muidugi on tarbija vabaduse ja paternalismi vahekord alati delikaatne. Kuid kindlasti on nende vahel vaja leida tervislikum tasakaal – et inimesed teeksid nii tarbimises kui ka poliitilistel valikutes otsuseid enama informatsiooni põhjal.