Euroopa Liit rühib liitriigiks

Esimene sellele viitav uudis tuli teisipäeval, kui Euroopa Parlament ja liikmesriigid kokkuleppele nn projektivõlakirjade ellukutsumiseks, mis võimaldab Euroopas transpordi- ja energiataristuid rajavatel ettevõtetel emiteerida ELi garantiiga võlakirju. Kuigi kangekaelselt väidetakse, et projektivõlakirjad ei ole sama mis euroala riikide ühised võlakirjad, saab sammu tõlgendada esimesena, mis avab ukse Euroopa ühiste võlakirjade suunas.

Teine uudis tuli päev hiljem, kui Euroopa Parlament otsustas, et finantstehingute maksu ideega tuleb edasi minna, isegi kui selle kasuks otsustavad vaid mõned liikmesriigid. Euroopa Komisjoni pakutud maksumäär oleks 0,1% väärtpaberite ja aktsiate eest ning 0,01% tuletisinstrumentide eest. Kogutav maks laekuks Euroopa Liidu, mitte liikmesriikide eelarvesse. Edukal ehk laialdasel jõustumisel saaks sedagi tõlgendada esimese selgelt nähtava sammuna ühiste maksude suunas.

Liitriik on üks pääsetee võlakriisist. Tundub aga, et kuna võlakriisi tulemüüriks loodud ja debati keskmes olev Euroopa Stabiilsusmehhanism lepiti kokku n-ö Euroopa Liidu väliselt, on ka arutelud liidu edasises integreerumises jäänud tagaplaanile. Eestis eriti. Nagu ikka euroteemadega, napib meil avalikku ja asjalikku arutelu liitriigi plussidest ja miinustest.

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul