Pensonär Ennul ei ole viga, sest ta on kindel, et tegi pensionipõlve silmas pidades õige otsuse. Eesti pension üksi on nii väike, et üle kümne aasta Soomes töötanuna saab ta nüüd kahe riigi pensioni. Foto: Andras Kralla

Kuidas jääda vaeseks? 1. osa.

Kui tahad järsult vaesuda, jää pensionile. Eesti vilets pension on ühiskondlik otsus, kuid vananemisest suurema koorma paneb pensionäridele ilmselt miski muu: see, kuidas neid alahinnatakse.

Hakkama saavaid pensionäre on rohkem kui abipalujaid, ütleb äsja pensionile jäänud Enn. Pensionär Tiiu on tänulik, et ei pea kedagi hooldama või ise olema hooldatav, sest see oleks tohutu väljaminek.

Möödunud aastal oli suhteline vaesus rekordkõrge ning peamiselt on pensionärid need, kes selles lahtris istuvad. Keskmine vanaduspension on sel aastal 600 eurot ja töötamise lõpetanud pensioniealise inimese elukvaliteet kukub järsult.

Äripäeva artiklisari "Kuidas jääda vaeseks" näitab, kui lihtne on Eestis liikuda ühest jõukuse klassist teise - madalamasse.
2020. aastal oli Eurostati andmetel vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ehk suhtelises vaesuses 17% Euroopa Liidu 65aastastest ja vanematest inimestest. Eesti vastav näitaja oli 41%.
Madala sissetuleku kompenseerimiseks pensionieas töötab Eestis võrreldes Euroopa Liiduga kõige rohkem inimesi. Eestis töötab 64-75aastastest üle veerandi, Euroopa Liidus keskmiselt alla 10%.

Lund on kõvasti maha sadanud. Päike on just loojunud ning väikese autoga eriti lõbusat kurvi võttes sõidab Kuressaare teatri parklasse Tiiu Villsaar. Tiiu on 70aastane ja ütleb, et kurta millegi üle küll ei saa. Eriti, kui nüüd mees ka pensionile jäi. “Kahekesi saab veel rohkem nalja.”

Läti piirist ühe küla kaugusel lumevallide vahel on Ennu ja Lea Mikaadu kodu. Abja-Paluoja on pealinnast 200 kilomeetri kaugusel, kuid Enn ja Lea elavad veel kaugemal metsa sees. 62aastane Enn ütleb, et temal muresid ei ole, pensionipõlv on ikkagi puhkus. “Aga ega ma ennast vanainimesena ka tunne.”

Pensionimäär võrreldes keskmise palgaga on Eestis 35%. See on objektiivselt madal, sest Eesti I samba miinimumpension ei vasta Euroopa Sotsiaalharta miinimumtasemele. Me ei täida keskmise pensioni eesmärki: mediaanpalka saanu I ja II samba pension jääb alla 60% mediaanpalgast.

“On rusikareegel, et kui inimene tahab jätkata pensionile jäädes sama eluviisi, mida töötajana elas, võiks tema pension moodustada 70% varasemast sissetulekust,” ütleb Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja Jüri Kõre. Praegune esimene ja teine sammas tagavad pensionieas vaid hädavajaliku toimetuleku, parema rahalise heaolu jaoks tuleb ise või tööandja abiga juurde koguda.

Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon ehk OECD mõõdab, kui tõhusalt pakub pensionisüsteem senise, enne pensionile jäämist saadud sissetuleku asendust. Eestis asendab pension senist sissetulekut alla 40% ja see on Euroopa Liidus tagantpoolt teine tulemus.

“Praegu on meie pensionäride mured läinud majandusolukorda arvestades veel kriitilisemaks. Tavaliselt tekkisid keskmisel pensionäril raskused näiteks siis, kui pesumasin läks rikki ja oli vaja teha suurem kulutus uue ostmiseks. Nüüd küsitakse toetust aga juba igapäevaste kulutustega hakkamasaamiseks. See on väga järsk ning põhimõtteline muutus,” täpsustab Kõre.

Pension küll suureneb, kuid pensionär omale rohkem lubada ei saa
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suureneb keskmine pension 2023. aastal umbes 110 euro võrra, 595 eurolt 704 eurole. Arvestades viimase aja kiiret inflatsiooni jääb pensionide aastakasv reaalväärtuses siiski nullilähedaseks, mis tähendab, et pensionärid säilitavad 2023. aastal 2022. aastaga sarnase elatustaseme.
Tairi Rõõm, Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja

Pensionärid muretsetakse abitumaks

Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm ei näe, et pensionäride olukord Eestis paraneks, kui pensionide rahastamist jätkatakse samadel alustel nagu praegu. Rahvastik vananeb, pensionäride osakaal suureneb ja tööealiste elanike oma väheneb. Kui praegu on meil iga pensionäri kohta umbes kaks tööealist elanikku, siis statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt on meil 2050. aastaks iga pensionäri kohta ainult üks tööealine elanik.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.