Memorandum annab suunad 1998. aastaks

14. jaanuar 1998, 00:00

detsember1997

n Valitsus ja Eesti Pank nendivad ühiselt koostatud majanduspoliitika memorandumis 7. novembrist 1997, et Eesti on kujunenud kaasaegse turumajandusega riigiks. Majandusreformide esimene etapp on peaaegu lõppenud, ees on teine etapp eesmärgiga «laiendada majanduspotentsiaali ja tõsta nii era- kui riikliku sektori tõhusust».

Memorandum on meeldivalt täis arve, ja tundub, et vägagi realistlikke. Minu arvates peaks memorandum asuma aukohal iga analüütiku lugemislaual.

Mõnes asjas on aeg juba korrektiive teinud (1997. a tarbijahinnaindeks ületas 12 protsenti -- 12,3%), aga on ka selge, et prognoosilt ei saa nõuda täitumist kolme komakohaga. Tahaksin juhtida tähelepanu üldisematele asjaoludele, mis olid teada memorandumi koostamise ajal ja vääriksid ehk pikemat läbikirjutamist.

Memorandumis ei ole kirjutatud ühest olulisest negatiivsest faktorist Eesti majandusruumis, intressimäärade tõusust. Ehk on teemat välditud, kuna valitsusel ja Eesti Pangal pole vahendeid ja vahest ka huvi intresside alandamiseks. Kõrged intressid on inflatsiooni taltsutamisel -- memorandumis on 1998. a THI julge normatiiv 8% -- liitlasekski, samas on kõrged intressid majanduskasvu pidur. Memorandum on sellega nähtavasti siiski arvestanud: 1997. a SKT prognoos on +7%, 1998. a aga +5,4%. THI kasv ainult 8% on pingeline, kui arvestada ridamisi tõusnud aktsiise, elektrienergia hinna tõusu, pealekäimist tollidega jne.

Et valitsus ja Eesti Pank börsi otseselt mõjutada ei saa, siis ei räägita memorandumis 1997. a börsilangusest. Näen börsilangusest tulenevalt järgmisi komplitseerivaid asjaolusid. Arvestamata Eesti Merelaevanduse erastamisest saadud ühekordset tulu täitus 1997. a riigieelarve üliedukalt, summaarselt oli ületäitumine ca 7%. 1997. aastal tasuti tulumaksu 1996. aasta aktsiatehingutelt, mis olid eranditult edukad. Sama ei saa öelda 1997. a kohta. Plussid ja miinused hakkavad teineteist tasakaalustama: osa investoreid on saanud tulu, paljud kirjutavad tuludeklaratsiooni vaid kulu. Kulukirjete sabad võivad kanduda ka järgmistesse aastatesse. Millegipärast arvan, et investor on tehingutega seotud kahjumit agaram deklareerima kui kasumit. Prognoosiksin, et üksikisiku tulumaks ei pruugi sel aastal enam nii edukalt laekuda.

Memorandumis puudub keskmise palga ja tööpuuduse temaatika. Koostajatest võib aru saada -- selles valdkonnas on veksleid ohtlik välja anda. Kui abstraktsest majanduskasvust libistab kodanik pilgu lihtsalt üle, siis konkreetsetel palganumbritel jääb pilk kindlasti pidama. Eesti standardite «harmoniseerimine» euroliidu omadega sarnaselt muudele valdkondadele tähendaks keskmise palga ja ühtlasi ka tööpuuduse järsku tõusu. Kuna tootmises moodustavad tööjõukulud kauba hinnast ligi 50%, toob kasvõi miinimumpalga tõstmine kaasa kaupade märgatava kallinemise ja ebasoovitava tarbijahinnaindeksi tõusu. Kui raske oli eelarvest õpetajate palgatõusuks 300 miljonit krooni leida, näitab, milline poliitiline sasipundar võib tekkida, kui põimuvad õigustatud nõudmised ja populism. Ei tahaks eelarve koostajate nahas küll olla, võid veel rahvavaenlaseks saada! Teema raskusest hoolimata soovitaksin ka töö ja palga episoodi memorandumisse sisse kirjutada.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:06
Otsi:

Ava täpsem otsing