Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Painkülla tuleb toiduõlitehas

15. jaanuar 1998, 00:00

Tartu ärimeestele Vambola Kolbakovile ja Veljo Ipitsale kuuluv AS Velvam erastas 13. juunil Painküla tärklisetehase aktsiad ja sai sellega kaasa 45 miljoni kroonise võla endise NSV Liidu välismajanduspanga ees. Selleks, et Painkülas tärklise asemel toiduõli toota, lõid ettevõtjad ASi Werol Tehased, mille aktsiakapital on tänaseks kasvanud 50 miljoni kroonini. Ettevõtte osanikud on Lõunatööstuse AS, Hüvitusfond ja ERA Pank.

Hüvitusfondi eesmärk on erastamisest saadud raha võimalikult kindel paigutamine, milleks on Eesti kapitalil põhinev tööstusettevõte, põhjendab Hüvitusfondi juhatuse liige Kalev Raidjõe 17 miljoni kroonist investeeringut. Ta leiab, et Painkülla peaks tekkima üks Eesti moodsamaid ja ekspordivõimelisemaid tehaseid.

«Vastavalt ilmastikule alustame tärklisetehase ümberehitamist õlitehaseks märtsis või aprillis,» lausub Werol Tehaste tegevjuht Aivar Noorem. Tema sõnul peaks tehas käivituma hilissügisel ja investeering peab ennast viie aastaga ära tasuma.

«Investeerime tehase seadmetesse 80 miljonit ja hoonetesse 60 miljonit krooni,» ütleb Werol Tehaste ja ERA Panga nõukogu esimees Andres Bergmann. Tehasesse võetakse tööle 70 inimest. Bergmanni sõnul on tõenäoline, et õlitööstuse peatehnoloog palgatakse mõnest välisriigist.

«Palgavahe meil ja mujal pole spetsialisti puhul enam kuigi suur ja Eestis lihtsalt pole tänapäeva tasemel õlitööstusspetsialiste,» kommenteerib pankur.

Eelmisel aastal veeti Eestisse sisse ligi 20 000 tonni toiduõli. «Pärast tehase käivitamist ja täishooga tööle hakkamist võib toiduõli impordi vähenemist hinnata 150 miljoni krooniga ja valgusööda impordi vähenemist 50 miljoni krooniga,» ütleb Aivar Noorem.

Tehase tegevjuhi sõnul käivitatakse esmalt täisvõimsusel rafineerimisliin. Esialgu ostetakse suurem osa toormest tehasesse sisse. Õlitehas hakkab tööle kolmes vahetuses ja töötab 24 tundi ööpäevas.

«Selle ettevõtte puhul langevad kokku investeeringu tulusus, Jõgeva regiooni arendamine uute töökohtade loomisega ja Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustamine, sest seni imporditud kaupa hakatakse kohapeal tootma ja eksportima,» räägib Andres Bergmann.

Bergmanni sõnul ei hakata õlitehases tootma ainult pudeliõli, vaid ka seemnete pressimisel tekkivat õlikooki. Õlikooki pakutakse loomakasvatajatele ja jõusöödatehastele, toiduõli suuremates kogustes toiduainetööstustele.

Praegu ostavad Eesti põllumehed õlikooki sisse teistest riikidest, eeskätt Ukrainast, Eestis kasvatatud õliseemned müüakse aga Soome, selle asemel, et nii toiduõli kui ka õlikooki kohapeal toota.

Eelmisel aastal oli rapsi ja rüpsi kasvupind Eestis 8500 hektarit. Viie aasta eest kasvatati rapsi Eestis vaid 1200 hektari suurusel põllumaal. Õlikultuuride külvipinna suurendamine Eestis on peamiselt Soome kokkuostjate teene, kes maksavad õliseemnete eest head hinda.

«Aktiivselt on õlitaimede kasvatamisega tegelenud Kesk-Eesti õlikultuuride ühistu, õlitaimeühistu ja seemneviljaühistu,» märgib põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja kohusetäitja Oolav Tamberg. Tema andmetel pressitakse näiteks Kuivajõel suhteliselt lihtsate seadmetega ligi tuhat tonni rafineerimata rapsiõli aastas.

«Meil on olemas eelkokkulepped rapsi- ja päevalilleseemnete ostuks Ukrainast ja Venemaalt, eeskätt sooviksime seemet osta siiski kohalikult põllumehelt,» kõneleb Andres Bergmann.

Bergmanni ütleb, et koostöös põllumajandusministeeriumiga on ettevalmistamisel rapsikasvatuse hoogustamise programm Eestis.

«Loodame tulevikus osta Eesti põllumeestelt kaks kolmandikku tehases vajaminevast õliseemnete kogusest,» märgib Aivar Noorem. Selleks peaks rapsi külvipind kasvama kuni 40 000 hektarini. Sellise rapsikasvatuseni on Eestis võimalik jõuda kolme kuni viie aastaga. Tööd ja raha saaksid sajad talunikud, kes unistavad praegu vaid kaitsetollidest ja idaturust ning on oma põllud sööti jätnud.

«Oleme pakkunud põllumeestele koordineerimiskeskuse skeemi, kus seeme ostetaks sisse ühiselt ja põllukultuuride kasvatajatele pakutaks konsulentide abi rapsi väetamisel ja harimisel,» ütleb Noorem. Tema sõnul toetavad paljud Euroopa riigid rapsikasvatust ja seda võiks teha ka Eesti.

Õlikultuuride kasvupinna suurendamise võimalusi Eestis on arutanud ka põllumajandus-kaubanduskoda.

«Õlitehase ehitajad on küll korduvalt ministeeriumis oma plaane tutvustanud, aga kuna tegu on eraettevõttega, siis peavad nad oma plaanid ise ellu viima,» selgitab Oolav Tamberg põllumajandusministeeriumi seisukohta.

Painküla õlitehase rajamise põhiinitsiaator, Lõunatööstuse ASi enamusosanik Vambola Kolbakov tegeleb õlitehase ideega enda sõnul juba alates 1996. aasta aprillist. Tal oli kavatsus ehitada tehas algselt Võrusse, kuid Painkülas jõude seisvad hooned tundusid selleks sobivamad.

«Õlitehas on tegelikult ainult ühe suure asja esimene ots,» väidab Kolbakov. Käesoleval aastal tahab ta alustada õlitehase kõrvale ka margariinitehase rajamist.

«Margariinitehas on sellesse kompleksi juba sisse planeeritud, kuid me lihtsalt ei jõua seda koos õlitehasega käivitada,» seletab Aivar Noorem.

Kui Kolbakov tutvustas õlitehase ideed poolteist aastat tagasi Võrus, kuulati teda tähelepanelikult, kuid vaikse umbusuga. Tänaseks on saanud selgeks, et algul utoopilisena tundunud plaan viiakse ellu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing