Ühinemine vajalik eeskätt Hoiupangale

16. jaanuar 1998, 00:00

Hansapanga ja Hoiupanga ühinemise kohta on minuni jõudnud veel vähe infot ja sellepärast on paljud minu seisukohad üsna oletuslikud ja tuginevad põhiliselt sellele infole, mida on edastanud ajakirjandus.

Kuigi ühinejad väidavad, et nad nagu ei teagi, kummalt poolt ühinemiseks initsiatiiv tuli, siis mulle küll tundub, et põhiinitsiaatoriks oli Hoiupank.

Üheks põhjuseks oli Jaapani investeerimispangast Daiwa võetud laen, mille abil märgiti täis pool Hoiupanga sügisel toimunud aktsiaemissioonist. Kuna aktsiate hinnad kukkusid, siis on selle laenuga probleeme.

Ajakirjanduses ei ole räägitud aga veel ühest põhjusest. Nimelt ebaõnnestus Hoiupangal maksekeskuse käivitamise projekt ja see on selline probleem, mida saab võib-olla lahendada suurem pank.

Aktsiate jaotamine ühinevas pangas näitab samuti seda, et initsiatiiv tuli Hoiupanga poolt. See, et ühinevas pangas on selge ülekaal Hansapangal, näitab, et nad surusid ikkagi Hoiupanga vastu seina.

Kindlasti oli ka Hansapangal huvi ühinemise vastu. Mulle on meelde jäänud, et Hansapanga juhid reageerisid üsna valuliselt Ühispanga ambitsioonidele liidriks saada. See, et Ühispank neil kannal oli, ei olnud ilmselt Hansapangale meeltmööda ja liidripositsiooni taastamine oli Hansapanga poolt vaadates üks motiiv ühinemiseks.

Kindlasti on Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisel plusse. Börsil asetleidnud hindade kiire tõus näitas, et investorite meelest oli see uudis positiivne ja selline reageering on ka loomulik.

Ühinemine on kasulik ka panga tippjuhtidele. Ühinenud pank on ikkagi tunduvalt suurem pank ja sellepärast tippjuhtide ühiskondlik positsioon ja palk kindlasti tõusevad.

Mõlema panga tippjuhid ise rõhutavad eeskätt klientide eeliseid, aga ma usun, et nad peavad silmas ka oma huvisid ja on need ikkagi esikohale seadnud.

Hansapanga ja Hoiupanga ühinemine on kasulik ka väikepankadele. Suurpangale muutuvad oluliseks suurkliendid. Väikekliendid neid enam nii palju ei huvita ja väikekliendid võivad minna väikepankadesse. Sellepärast võib väikepankadele muutuda turg avaramaks.

Ma olen üsna palju uurinud panganduskriise, pangandusajalugu ja pankade ühinemisi. Minu arvates kaasnevad Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisega ka ohud. See, mida meil meeldib tihti rõhutada, et ühinemisega kaasneb kulude kahanemine, ei ole paljudel juhtudel paika pidanud.

Hansapanga ja Hoiupanga juhid püüavad küll rahustada oma töötajaid, et suuri koondamisi ei tule, aga tavaliselt on kõik pankade ühinemised toonud kaasa suured koondamised.

Kolmas probleem võib-olla selles, et suurem pank julgeb ka rohkem riskida. Eriti kui räägitakse välisturgudele (näiteks Ukrainasse jne) minekust, kus võib ette tulla ootamatuid majanduslikke või poliitilisi muutusi. Sellepärast on nüüd väga oluline, et Eestis rakendatakse hoiusekindlustuse süsteem.

Seoses Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisega tekkisid mul veel mõningad kõrvalmõtted. Mulle tundub, et omanike seisust hinnatakse Eestis madalamalt kui ametnike seisust. Kahe panga ühinemise üle otsustamine kuulub ikkagi aktsionäride, mitte tippjuhtide kompetentsi.

Natukene hämmastas mind veel see, et Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann teatas avalikkusele, et Eesti Pank kiidab ühinemise heaks. Tegelikult kuulub aga see küsimus Eesti Panga nõukogu kompetentsi.

Samuti jääb arusaamatuks mõlema panga juhtide teade, et Hoiupanga ja Hansapanga ühinemisel otsustati säilitada mõlema panga nimed. Krediidiasutuse seadus sellist võimalust ette ei näe.

Kui ühinenud panga nimeks saab Hansapank ja see pank registreeritakse ning alustab tegevust, siis saab uuel Hansapangal olla küll Liivalaia kontor, kuid seaduse järgi ei saa ühinenud pangal olla sellist allstruktuuri nagu Hoiupank ja ükski kontor ei saa enam kanda Hoiupanga nime.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing