Tallinna börsi seotus suurte turgudega on tagasihoidlik

21. jaanuar 1998, 00:00

Eelmise aasta lõpust alates on palju räägitud väärtpaberiturgude globaliseerumisest ja sellest, et isegi Hongkongi börsil toimuv avaldab Eesti turule märgatavat mõju. Selgitamaks, kas ja kui suur säärane mõju tegelikkuses on, korraldasin väikese statistilise eksperimendi ning võrdlesin maailma eri börside juhtivate indeksite korrelatsioone omavahel ja Eesti indeksitega 1997. aasta teisel poolel.

Ehkki otsest ahhaa-elamust tulemused ei pakkunud, andis eksperiment kinnitust arvamusele, et Eesti turu seotus üksikute välisturgudega on tagasihoidlik ning piirdub lähemate naabritega. Samas on seosed globaalse ja kohaliku investeerimiskliima vahel siiski märgatavad.

Ilmnes, et oodatust ehk tugevamgi seos valitseb kõigi Kesk-ja Ida-Euroopa turgude vahel. Ainsana langes regionaalsest skeemist veidi välja Ungari, mis oli enam seotud arenenud turgudega.

Arenevate turgude omavahelised seosed osutusid samuti tugevaks ning korrelatsioonikordaja kõikus enamikul juhtudest 0,6 ja 0,85 vahel. Siin käitus erinevalt Tokio börs, mis enamiku teiste turgudega näitas väikest negatiivset seost. Pikemate aegridade puudumisel jäid võrdluse alt välja ülejäänud Aasia turud. Naabrid Soomes ja Rootsis vaatasid üllatuslikult eri suundades -- kui Soome turg oli tugevalt seotud USAga (Nokia!), siis Ericssoni ülelombihindade mõju Stockholmi börsile oli väiksem ja indeks vaatas enam Saksa turu poole.

Seejärel valisin välja indeksid, mille seos Eesti turuga osutus tugevaks ning võrdlesin neid Äripäeva indeksiga, kusjuures seadsin aegridu omavahel ajalisse nihkesse, et selgitada välja võimaliku mõju suund (kumb turg liigub enne).

Euroopa arenevatest turgudest valisin välja Balti naabrid ning Praha, mille PX50-indeksi korrelatsioonikordaja Eesti indeksitega ületas koguni 0,9 ehk tegu on pea samasusega. Oletatud tugevat seost New Yorgi börsiga ei ilmnenud, kuid üllatuslikult tugev (0,56) oli seos sealse tehnoloogiaaktsiate turu Nasdaqiga. Euroopa arenenud turgudest näitasid arvestatavat seost vaid Rootsi ja Soome, võrdlesin neidki.

Mõnevõrra ettearvatult ei andnud aegridade nihutamine märkimisväärset efekti Praha börsi puhul. Kahel turul puuduvad ühised investorid ning ainsaks siduvaks teguriks on (teoreetiline) kuuluvus ühte regiooni. Nõnda tuleb sarnasus juhuste valdkonda liigitada.

Seevastu Vilniuse börsi Litin-indeksi ja Riia börsi ametliku indeksi võrdlemine kinnitas levinud arusaama Eestist kui Balti turgude trendiseadjast. Kui Litini ja ÄP indeksi sama päeva korrelatsioon oli 0,8645, siis Litini aegrea nihutamine päeva võrra tahapoole tõstis kordajat 0,8904ni ehk 3%. Sama operatsioon Riia börsi ametliku indeksiga tõstis korrelatsioonikordaja 0,8293-lt 0,8549-le ehk 3,09%.

Lootus tuvastada arenenud turgude seas mõni Eesti börsi märkimisväärselt mõjutav peaaegu luhtus.

Võrdlus Nasdaqi koondindeksiga andis sarnase resultaadi Balti turgudega -- päevane nihe suurendas kordajat 0,5571-lt 0,5791-le ehk ligi 4%. See tähendab, et Eesti turg liigub enne kui Nasdaq, ehkki head põhjust välja tuua on raske.

Ka võrdlus Helsingi HEX-indeksiga ei näidanud olulist mõju. Ainsana Euroopa turgudest näib Eesti turule mingit mõju avaldavat Stockholmi börs, mille aegrea nihutamine päeva võrra ettepoole suurendas korrelatsioonikordajat 0,6447-lt 0,6617-le ehk 2,63%.

See kõik ei tähenda muidugi, et maailmasündmustel poleks siinsele turule oma mõju.

See mõju ei tulene aga ühe turu liikumistest või ühe riigi investorite tegemistest vaid üldisest foonist, globaalsest investeerimiskliimast, millesse iga turg annab oma napi panuse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing