Valgevene -- plaanimajanduse kants

Artikkel

- Uudised
- 26. jaanuar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valgevene -- plaanimajanduse kants
Valgevene sisemajanduse kogutoodang kasvas ametliku statistika andmeil lõppenud aastal 10 protsenti, võrreldes 5 protsendiga 1996. a. Tänavuseks ennustab Valgevene president Aleksander Luka?enko 8protsendilist kasvu.
Valgevene tööstustoodang kasvas 1997. aastal 17,6 protsenti, võrreldes 20protsendilise langusega 1995. aastal.
Samas kiireneb inflatsioon, mis riigi statistikaministeeriumi andmeil ulatus mullu 63,1 protsendini. Toiduained kallinesid 66,1 protsenti, tööstuskaubad 149,4 protsenti ja teenused 66,3 protsenti.
Keskmine kuusissetulek on 70 dollarit.
Jätkub tööstuse ja põllumajanduse subsideerimine ja range hinnakontroll. Rubla langusest hoolimata on valuuta kunstliku vahetuskursi tõttu ülehinnatud. Riigi jooksevkonto defitsiit on kasvanud enam kui miljardi dollarini.
Valgevene presidendi Aleksander Luka?enko autoritaarne juhtimisstiil ja raudne soov säilitada Nõukogude Liidu aegne plaanimajandus on riigist teinud rahvusvahelise paaria. Euroopa nõukogu jättis Valgevene kutsumata 1997. a oktoobri tippkohtumisele, tuues põhjuseks inimõiguste rikkumise.
Maailmapank ja rahvusvaheline valuutafond on majandusreformide soikumise tõttu laenud külmutanud.
Jaanuaris allkirjastatud dekreet, mille järgi riik säilitab erastatavates firmades 40protsendilise osaluse, peletab EBRD hinnangul eemale needki vähesed investorid, kes rahapaigutust on kaalunud.
Lääne suhtumisest tähtsam tundub Valgevenele hea läbisaamine Venemaaga. Venemaa on peaaegu ainus riik, kellele Valgevene endiselt oma traktoreid ja rasketehnikat müüa saab.
Samuti teenib riik Venemaale siirduvate kaupade transiidilt. Mullu suurenes kaubavahetus Venemaaga 40 protsenti.
Sama suurt kasvu prognoosisid Valgevene ja Venemaa presidendid ka läinud nädalal Moskvas toimunud kohtumisel, kus arutati möödunud aastal sõlmitud liidulepingu tõhusamat rakendamist.
Tolliliit Venemaaga tagab turu Valgevene kaupadele, mis ei ole läänes konkurentsivõimelised. Kuid on selge, et varem või hiljem jäävad Valgevene kaubad konkurentsis importkaupadele alla.
Lääne majandusspetsialistid väidavad sooduslaenude najal püsivale ettevõtlusele, rahapressist tulvavatele rubladele ja erastamise viibimisele viidates, et Valgevene majanduse kokkuvarisemine on vaid aja küsimus. Inflatsioonile alla jäävad intressimäärad ähvardavad laostada riigi pangandussüsteemi.
Kiirelt kasvav eelarvedefitsiit sunnib Valgevene valitsust otsima välisinvestoreid, keda ahvatletakse nii maksusoodustuste kui Venemaaga sõlmitud tolliliidu võimalustega. Enim huvi on ilmutanud autotootjad. 1997 avas Ford Minski lähedal koostetehase, investeerimishuvi ilmutab T?ehhi ?koda ja Saksa MAN.
Välisinvesteeringute hüppelist kasvu takistavad poliitiline ebakindlus, raskused raha konverteerimisel ja seaduse kiired muutused. REUTER-BCE-BNS
Hetkel kuum