Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Detsember 1997 -- Tollistatistika ja välis-kaubanduse defitsiit

04. veebruar 1998, 00:00

28. jaanuaril lipsas BNSi uudistest läbi teade, et 1997. aastal suurenes väliskaubanduse puudujääk esialgsetel andmetel 60%. Andmed tuginesid tollistatistikale. Kõrvutamine Eesti Panga 1997. aasta esimese kolme kvartali andmetega annab aastaseks kasvuks ainult keskeltläbi 30%. Niivõrd suur puudujäägi kasv teeb meeled ärevaks, ehkki ei saa välistada neljanda kvartali eriti kehva tulemust. Tõenäoliselt on suurte erinevuste põhjuseks siiski erinev metoodika.

Tollistatistika järgi on «tõeline» välja- ja sissevedu punkt 1 «Eksport» ning punkt 4 «Import vabaks ringluseks». Neist eksport tähistab Eestist pärit kauba jäädavat lahkumist Eestist ning import vabaks ringluseks tähistab kauba saabumist ning jäämist Eestisse.

Paaris käivad suhteliselt vähetähtsad p 2 «Ajutine väljavedu taassisseveo kohustusega» ja p 6 «Taassissevedu», mille alla mahub nt messieksponaatide edasi-tagasi vedamine.

Sisulise paari moodustavad ka p 5 «Ajutine sissevedu» ja p 3 «Taasväljavedu». Siin mõeldakse näiteks kauba sissevedamist selleks, et seda töödelda ja siis uuesti välja vedada.

P 7 «Imporditud kaupade tolliladustamine» tähendab valdavalt transiiti. Osa tolliladude kaupa tuleb vabasse ringlusse Eestisse ega ole seega transiit. Käitluse järjekorra järgi on taoline kaup algul tollilaos ja tuleb siis vabasse ringlusse.

Transiit eksisteerib ka ekspordi poolel punktis 3 «Taasväljavedu». Punktides 7 ja 3 arvele võetud kaup on osalt üks ja seesama.

Kuni 1997. a alguseni kuulus transiit impordi alla, mis moonutas väliskaubanduse bilanssi, muutes selle negatiivsemaks, kui tegelikult põhjust on. Transiitkaup, olles tollistatistika objekt, tuleb kõigepealt riiki ja kuulus seetõttu esmakäsitluses impordi alla. See võiski tekitada arusaamatusi. Pole välistatud, et ka eelmisel aastal sattus osa transiiti ainult impordi alla, jäädes ekspordist välja.

Eesti Pank koostab väliskaubanduse bilansi ilma tolliladude käibeta kolmandate riikide vahel, seega ilma transiidita. Transiidi eristamine tollistatistikast ei ole aga päris triviaalne ülesanne, sest transiit ei vasta üksüheselt tollistatistika alajaotusele.

Eesti väliskaubanduse puudujääk 1997. aasta kolme kvartaliga oli Eesti Panga andmetel 11,1 miljardit krooni. 1996. aasta sama näitaja oli 8,5 mld krooni. Seega suurenes Eesti Panga järgi väliskaubanduse puudujääk kolme kvartaliga ca 30%. Et 1997. a arvestuse metoodika muutus, pole 1997 1996ga täielikult võrreldav.

Arvestustest olulisem on, et Eesti Vabariigi «Majanduspoliitika memorandum» näeb edaspidigi ette avatud, tollimaksudeta kaubanduskorralduse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:10
Otsi:

Ava täpsem otsing