Norralased tunnevad huvi Eesti sillaprojekti vastu

Suure Väina silla komisjoni liikme, Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja Hans Teivi sõnul uuritakse väljapakutud variantidena silda üle Kessulaiu ja üle Viirelaiu. Kombineeritud variant näeb Teivi ütlusel ette Muhumaa ja Viirelaiu vahelist tammi ning Viirelaiu ja Virtsu vahelist tunnelit. Muhu ja Viirelaiu vahel on maksimaalne vee sügavus 2,5 meetrit.

Teiv ütles, et silla komisjon otsustas eelmisel nädalal taotleda lähiajal keskkonnafondilt esmasteks uuringuteks ligi 400 000 krooni. «On kolm olulist uurimissuunda,» selgitas Teiv. «Need puudutavad geoloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke valdkondi ning konstruktsioonide valikut.»

Sillakomisjoni liige, maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus ütles, et Norra kolleegid on valmis detailsemate uuringute sooritamiseks küsima raha ka oma riigilt.

Hans Teiv lisas, et eesmärk on lõpetada sillaprojekti eeluuringud järgmise aasta suveks. «Siis peaks olema projekteerijatele välja pakkuda trassivalik,» sõnas Teiv.

Tartu ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekaani Volli Kalmi sõnul peaks keskkonnafondist taotletud rahast piisama, et hinnata norralaste pakutud kolme variandi võimalikke mõjusid keskkonnale. «Tunneli jäävmõju keskkonnale on kindlasti väiksem võrreldes sillatammide ja sillapostide rajamisega,» lausus Kalm. «Tunneli maksumus sõltub kivimite omadusest.»

Spetsialistid on pakkunud umbes seitsme kilomeetri pikkuse silla maksumuseks üle kahe miljardi krooni. «Tunneli rajamine on vaieldamatult odavam,» kinnitas Riho Sõrmus.

Küsimusele, kas tunneli ehitus võib olla kuni kaks korda odavam silla ehitusest, vastas Sõrmus, et tõenäoliselt on see lõppmaksumusele lähedal.

Eelmise aasta lõpul taotles Suure Väina komisjon innovatsioonifondilt uuringute tegemiseks üle 700 000 krooni.

Innovatsioonifondi tegevdirektori Jüri Lichfeldi sõnul tegeleb fond tehnoloogilise innovatsiooniga. «Püsiühenduse projekt pole veel selles staadiumis, et innovatsioonifond saaks raha eraldada,» lisas ta.