Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Operatsioon «Eesti Telekom»

16. veebruar 1998, 00:00

Valdusfirma Eesti Telekom tekkis seitse aastat tagasi, mil sideministeerium likvideerus transpordi- ja sideministeeriumiks. Toonane sideminister Toomas Sõmera paiknes sujuvalt ümber Eesti Telekomi peadirektoriks.

Täna tegutseb omaette juriidilise isikuna AS Eesti Telekom kui sajaprotsendiliselt riigile kuuluv valdusfirma. Aktsiaseltsi üldkoosoleku peab üksinda teede- ja sideminister, nõukogusse kuulub neli inimest teede- ja sideministeeriumi ning neli rahandusministeeriumi ettepanekul.

Eesti Telekomi aktsiate müümiselt loodab riik teenida miljardeid kroone. Telekomi erastamise seisukohast ei oma aga juriidiline isik kui asi iseeneses mingit väärtust, sest valdusfirma aktsiate taga terendub hoopis protsent telesideettevõtete superkasumist, mida möödunud aastal tuli rohkem kui 400 miljonit krooni. Telekomile kuulub sellest veidi üle poole.

Eesti Telekom rendib ühte korrust Eesti Telefoni Endla tänava majas. Telekomi peadirektoril Toomas Sõmeral on seitse alluvat. Kui kaks inimest löövad kokku kontserni konsolideeritud bilanssi, üks on tehniline sekretär, üks abiteenistuja ja Sõmera ise esindab riiki nii Eesti Telefoni kui Eesti Mobiiltelefoni nõukogus, siis ülejäänud kolm töötajat peavad hakkama saama lepingute haldamisega.

«Eelseisva erastamisega seoses on meil lepinguid sadade tuhandete kroonide eest,» räägib Sõmera. Ta loetleb: advokaadibürood, rahvusvaheline audiitorfirma KPMG, edaspidi ka erastamist nõustav konsortsium. «Juriidikat on väga palju, töötajaid liiga vähe,» kõlab resümee.

Sõmera ei nimeta kuigi meelsasti summat, mille Eesti Telekomi töötajad aastas ära kulutavad. Mitmekordse pärimise peale otsib ta siiski portfellist vastava paberi ja seda pikalt silmitsenud, ütleb, et koos lepingutasudega läks möödunud aastal seitse miljonit.

«Aga me maksame Eesti Telefonile renti, maksame kinni oma kõned ja kõik muu,» peab Sõmera oluliseks rõhutada, täpsustamata edasist kulude jaotust.

Telekomi nõukogu esimees, teede- ja sideministeeriumi nõunik Edvard Saarma kinnitab, et nõukogu on peakontori eelarve väga rangelt limiteerinud ja Sõmera peab kuludest täie tõsidusega aru andma kord kvartalis.

Ka Edvard Saarma sõnul on Eesti Telekomi töötajate tööaeg sisustatud riigi huvide esindamisega telesides. Süsteem toimib nii, et Telekomi nõukogu paneb paika valdkonna strateegilised arengusuunad ja Telekomi töötajad, eeskätt peadirektor, kannavad need allettevõtete nõukogudesse edasi.

«Kuna see majandussektor on väga spetsiifiline ja erinevad sideliigid on omavahel läbi põimunud, siis on tõesti palju neid üldisi ja koordineerivaid funktsioone,» märgib Toomas Sõmera.

Peadirektor rõhutab, et riigi esmahuvi telesides ei ole äri ajada. «Riigile on peatähtis, et tal tekiks kõiki teenuseid võimaldav kaasaegne kommunikatsioonivõrk,» ütleb Sõmera. «Ega asjata öelda, et üks sidesse õigesti investeeritud dollar võib anda kolm dollarit sisemajanduse koguprodukti kasvu.»

Sõmera on veendunud, et kuni kestab Eesti Telefoni kontsessioonileping ja Eestimaa ei ole veel telesidevõrkudega ühtlaselt kaetud, peab riik hoidma enda käes vähemalt kontrollpakki Eesti Telekomist. «Kontsessioon on läbi kolme aasta pärast, see tähendab, et kusagil aastal 2002 peab riik vaatama, mis turul toimub, ja otsustama, mis saab edasi,» räägib Sõmera.

Nõukogu esimees Saarma nendib, et Telekomi rajamise põhiidee oli vajadus distantseerida riik vahetust äritegevusest. «Oli vaja teha mingi puhver või vahelüli, kelle valduses oleksid riigile kuuluvad telekommunikatsioonifirmade aktsiad,» ütleb Saarma. «Aktsiate omamine ministeeriumi kaudu poleks õige, sest ministeeriumi ülesanne on seda valdkonda reguleerida ja see tähendaks tõsist huvide konflikti.»

Saarma on nõus, et laias laastus pole vahet, kas riigivõim juhib mängu otse või varifirma kaudu, kuid rõhutab: «Põhiline on see, et ei kehti enam telefoniõigus. Minister ei saa anda käske sideettevõtete juhtidele, ja Telekomi peadirektor samuti mitte. Kõige suurem otsustaja on Telekomi nõukogu.»

Hetk hiljem ei suuda Saarma meelde tuletada enda juhitava ja väidetavalt ühe-kahe kuu tagant koos käiva nõukogu täit koosseisu. Riiulis leidub siiski paber, kus seisab, et teede- ja sideministeeriumi ettepanekul on nõukogus veel Rein Astrik, Andres Vaaks ja Indrek Teder ning rahandusministeeriumi ettepanekul Rein Raudsepp, Tiit Saat, Peeter Tammistu ja Andres Veel.

«Holdingu printsiipi on maailmas palju rakendatud,» lükkab Toomas Sõmera tagasi väited, nagu põhjustaks Telekomi juhtimisskeemid rohkem segadust kui selgust. «Soomes on ju ka Posti-Tele ja Venemaal oli Svjazinvest,» ütleb peadirektor ja avaldab veendumust, et maailma börsid mõistavad ka Eestis valmis sepitsetud Telekomi holding'ut ja aktsiate eest laekub kindlasti «kõvasti raha».

Eesti Telekomi ümberregistreerimisel riigiettevõttest aktsiaseltsiks märgiti tema aktsiakapitaliks 735 miljonit krooni, mis koosneb põhiliselt tütar- ja sidusfirmade aktsiatest. Tänaseks on katsetatud ka konsolideeritud bilansi tegemist.

«Alguses tegime bilanssi kasumiosaluse põhimõttel, aga sellest ei saa ju välispartnerid eriti midagi aru,» selgitab Toomas Sõmera. «Siis tegimegi tagantjärele valmis 1996. aasta konsolideeritud bilansi, et erastamisnõustaja kandidaadid asjadest mingi pildi saaksid. Eelmise aasta konsolideeritud bilanss läbib auditi ehk maikuuks.»

Kontserni 1996. aasta konsolideeritud bilansi mahuks kujunes ligi 2,5 miljardit krooni, omakapitaliks 1,06 miljardit, käibeks 1,95 miljardit ja puhaskasumiks 164 miljonit krooni. «Bilanss on konsolideeritud rida-realt, arvestades maha kontserni kuuluvate ettevõtete omavahelised tehingud,» ütleb Sõmera.

Peadirektor kinnitab, et Telekomi aktsiate müügihinda peaks oluliselt mõjutama sellest aastast kehtiv reegel, et dividendideks makstakse omanikele välja 50 protsenti kasumist.

«Ülemöödunud aasta eest võttis Telekom kõigist ettevõtetest kokku dividendidena välja umbes 50 miljonit krooni,» teatab Sõmera. «Meie härra Üldkoosolek, teede- ja sideminister, võttis jälle omakorda Telekomist dividendid välja.»

Telekomi nõukogu esimees Edvard Saarma lükkab tagasi ettekujutuse, nagu oleks kellelgi kusagil Telekomi erastamise üldised põhimõtted juba paigas. Ta kinnitab, et märtsiks valitav erastamisnõustaja pakub kindlasti mitmeid variante, mille hulgast ei pruugi puududa ka Eesti Telekomi likvideerimine.

Toomas Sõmera nendib, et kui riik on kord võtnud poliitilise suuna Telekom erastada, siis pole teha midagi. Annab aga samas mõista, et temal isiklikult poleks midagi senise olukorra jätkumise vastu.

«Valitsuse viimase aasta erastamisplaanides on alati toodud eesmärgid, nagu saada suuri investeeringuid, saada know-how'd, tuua sisse tipptehnoloogia, aga see kõik on Eesti telesides ju olemas,» mõtiskleb Sõmera. «Lõpuks tuleb alati argument, et riik on halb omanik. Mina ütlen vastupidi: ei ole halb, kui Eesti Mobiiltelefon on maailma tipptasemel firma ja ka Eesti Telefon läheneb sellele.»

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing