Liisimisega peab praegu ootama

Eelmise aasta olukorrast, kus enamik fi-nantseerijaid oli orienteeritud mahule ja liisingfinantseerimine oli väga soodsatel tingimustel kättesaadav peaaegu kõigile, on tänaseks kujunenud situatsiooni, et liisingufirmad ei suuda finantseerida ka juba kokku lepitud tehinguid.

Praeguses situatsioonis on mõttekas investeeringutega viivitada ja vaadata, milliseks liisinguturg kujuneb.

Otstarbekas on hästi läbi mõelda järgnevaks aastaks planeeritud investeeringud ja pidada nõu oma liisingufirma spetsialistiga. See võimaldab realistlikult plaane teha ja kui liisingfinantseerimine ei ole võimalik, otsida alternatiivseid variante. Kogemused näitavad ka, et firmadel, kes on ennast pikema aja vältel sidunud ühe või kahe liisingufirmaga, on rasketele oludele vaatamata lihtsam oma finantseerimisprobleeme lahendada kui ettevõtetel, kes on teinud tehinguid vaid seal, kus tingimused olid hetkel kõige soodsamad.

Olukorras, kus liisingufirma peab piiratud ressursside tingimustes valima klientide ja tehingute vahel, on väga oluline, kuidas ettevõte esitab enda kohta informatsiooni. Siin on selgelt eristatavad olulised erinevused firmade kultuuris. Enamikul on juba tavaks vormistada ja väljastada täielikud finantsaruanded, mis koosnevad bilansist, kasumiaruandest, rahakäibearuandest, märkustest ja lisadest. Selline dokument annab juba esialgse ülevaate ettevõttest ja tema tegevusest. Võrreldes firmaga, kellel on esitada vaid statistikaameti vormil lühiaruanded, on esimeste positsioon oluliselt parem.

Liisingu taotlemisel peab põhikirjast järele vaatama ka, kelle pädevuses on antud tehingute sõlmimise otsustamine. Tavapäraselt teeb finantseerimisotsused firma juhatus ja sellele on vajalik ka nõukogu nõusolek. Loomulikult võib otsustamisõigus olla ka teistel tasemetel. Tähtis on, et tehingu ettevalmistamise käigus oleks vajalikud otsused ka kirjalikult vormistatud.