Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Laenuportfell kasvas pikaajaliste laenude arvel

11. märts 1998, 00:00

Möödunud aasta teisel poolel räägiti palju, seejuures õigustatult, kommertspankade laenuportfelli mahu plahvatuslikust kasvust. Eesti Panga andmetel kasvas kommertspankade koondlaenuportfell 1997. aasta jooksul 73,5% ehk 8,6 mld krooni võrra 20 mld kroonini. Ühe kuu keskmine kasv oli umbes 5% ringis, rohkem kasvasid laenumahud mais ja augustis (vastavalt 8,23 ja 8,57%) ehk vahetult enne ja pärast puhkusehooaega. Detsember jäi ainsaks kuuks, kui pankade laenuportfelli maht kahanes (-1,58%). Seda, et kõrgemad laenuintressid ei ole laenusoovijaid pankadest eemale peletanud, näitab laenuportfelli 4,7protsendiline (0,95 mld kroonine) suurenemine käesoleva aasta jaanuaris. Kuna pangad on siiski nõudeid laenu taotlejatele karmistanud, tuleb loota, et projektid, millele laenu antakse, on muutunud elujõulisemateks ja halbade laenude osakommertspankade portfellis väheneb.

Tundub, et soodsamad laenutingimused meelitasid laenuvõtjate leeri eelkõige spekulante. Olen kaugel arvamisest, et mitteresidendid võtsid laenu ainult spekulatiivsetel eesmärkidel, kuid nende osatähtsust ei tohiks ka alahinnata. Mitteresidentide osa kommertspankade laenuportfellis moodustab küll alla 10 protsendi, kuid aasta jooksul kasvas see 120,5 protsendi võrra, residentidele antud laenude maht kasvas vaid 73 protsenti. Mais ning juunis kasvasid laenud mitteresidentidele üle 20 protsendi, pärast börsikrahhi, alates novembrist, laenati mitteresidentidele vähem ning see protsess jätkus samuti käesoleva aasta jaanuaris. Residentidele antavate laenude mahu kasv kuus jäi kogu möödunud aasta jooksul alla 10 protsendi. Kroonilaenude maht ei kasvanud

Kui võrrelda kommertspankade välja antud krooni- ja välisvaluutas laenusid, selgub, et kroonilaenude maht kasvas möödunud aastal vaid veidi alla 200 miljoni krooni ehk 2,3protsenti. Valuutalaenude maht kasvas seevastu 3 miljardilt kroonilt 11,5 miljardile, mis teeb aastaseks kasvuks 272,3 (!) protsenti. Siin on tegemist küll statistilise moonutusega -- Eesti Pank käsitleb valuutalaenudena kõiki laene, mille intressi aluseks on võetud Saksa marga libor. See tähendab, et suuremat osa eluaseme- ning investeerimislaenudest vaadeldakse valuutalaenudena. Seega kasvas laenude maht eelkõige pikaajaliste laenude arvel.

Kliendigruppide lõikes olid suuremad laenusaajad nn muud äriühingud, st erasektori omanduses mittefinantsasutused (laenude maht kasvas möödunud aastal 60% võrra 12 mld kroonini), eraisikud (mahu kasv 129,5 protsenti 4,1 mld kroonini) ja finantsasutused (kasv 86,4% 3,3 mld kroonini. Kiiremini suurenes eelmise aasta suvekuudel laenumaht finantsasutustele (aprillis, mais ja juunis oli kasv üle 10% kuus). Kuid ka tagasilöök pärast börsikrahhi oli tugevam. Laenude mahu kasv äriühingutele oli tunduvalt mõõdukam.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing