Kullerpost firmade jaoks

Artikkel

- Uudised
- 11. märts 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kullerpost firmade jaoks
Kui paki saatmine eraisikul ootamatult päevakorda kerkib, on peale klassikalise Eesti Posti tuntuim Cargobusi kaubamärk, mis pea igas Eesti asula bussijaamas silma jääb. 1992. aastal oma teenuseid alustanud Cargobus peaks Eesti kulleriteenuste turul olema ka üks vanemaid tegijaid.
Cargobus ASi müügijuht Ruth Suvi räägib, et liinibussiga pakiveo teenus sai impulsi seoses reisijate arvu märgatava vähenemisega Eesti bussiliinidel. Seetõttu olid pakiveoteenusest huvitatud ka bussifirmad, kes sellest lisatulu said.
Praeguseks on Eesti turul ligi pool tuhat kullerveoga tegelevat firmat, kes sageli on küll väga kitsalt spetsialiseerunud olgu siis lillekimpude saatmisele või kolimisteenustele. Päris paljud neist pakuvad ka nn uksest ukseni teenust.
Eraisikutest juhuklientidest, kes moodustavad Cargobusi kundedest 40%, märgib Suvi ära näiteks lapsevanemad, kelle võsukesed mõnes teises linnas koolis käivad ja kellele on vaja head-paremat teele panna.
Üldiselt on Eesti suuremate kulleriteenuseid pakkuvate firmade klientideks regulaarselt saadetiste laialivedu tellivad firmad.
Rahva Postiteenuse ASi perioodika müügijuht Jaanus Mugu rääkis, et pakkide saatmisel on põhilisteks klientideks näiteks internetikaubanduse või oma toodete posti teel müügiga tegelevad firmad.
Eraisikute omavahelise pakisaatmise jaoks peaks olema Eestis välja töötatud kindel saadetiste vastuvõtmispunktide võrk, mis oleks aga liialt kulukas.
Ka Eesti Posti kiiremaid kulleriteenuseid pakkuv EMSi (Express Mail Service) osakond, kellel küll on kasutada kogu Eesti Posti sideteenuste võrk, omab peamiselt juriidilistest isikutest kliente.
EMSi juhataja Katrin Lee väitel tõuseb eraisikute huvi veidi vaid aastalõpu pühade eel, kuid kokkuvõttes ei küüni nende osa üle 1% käibest.
Kulleriteenuseid kasutavad kliendid arvestavad lisaks kiirusele ka suurema turvalisusega. Lee toob näiteks politseiprefektuurid, kellel on tihtilugu oluline, et nende saadetis ei lähe kogu muu Eesti Posti kaubaga koos, vaid kiiresti ja eraldi.
Samas avaldavad mitmed kulleriteenuseid kasutavate firmade esindajad umbusku suuremate kullerfirmade suhtes vaatamata sellele, et suuremate firmade teenus võib mahtudest tingituna olla tunduvalt odavam. Umbusu põhjuseks on kartused seoses paki käsitsemise ja turvalisusega.
Kulleriteenuste pakkumisel on turvalisusele suurt rõhku pannud näiteks ESS.
ASi ESS Tallinn kulleriteenuste vanem Tanel Suurväli räägib, et kuigi operatiivsete sidevahenditega on varustatud kõik ESSi kulleriteenuse transpordivahendid, võib soovi korral paluda ka saadetist julgeoleku tagamist relvadega. See aga avaldab mõju teenuse hinnale.
Kullerfirmasid kasutavad paljud ettevõtted oma igakuiste arvete või kirja teel korraldatavate kampaaniate puhul.
Baltcomi finantsdirektor Alar-Ants Smirnov räägib, et nemad kasutavad arvete laialisaatmiseks Eestis Rahva Postiteenuse ASi teenust.
Võrreldes Eesti Postiga on seal arvete saatmine umbes poole odavam, oluline on ka see, et kullerfirma tuleb seejuures saadetavatele arvetele ise järele, selgitab Smirnov.
«Kõik suuremad Eesti linnad katavad nad ära,» lausub Smirnov, «ainult nendes nurkades, kuhu nad ei saa, tuleb kasutada Eesti Posti.»
Smirnovile meeldib väiksem firma. Eesti Postis ühendatakse inimese telefonikõne mitmele ametnikule edasi, oma küsimustele ta aga ikkagi selget vastust ei saa, räägib Smirnov.
Hetkel kuum