Poolikute otsuste mõrud viljad

12. märts 1998, 00:00

Londonisse Euroopa konverentsile saabunud Rumeenia eristub teistest ELi kandidaatriikidest oma poolikute reformide ja jätkuva majanduslangusega. Hilinenud «?okiteraapia» lisab poliitilisi ja sotsiaalseid pingeid.

Teisipäeval marssis Transilvaania suurima tööstuslinna Brasovi tänavail enam kui 12 000 töölist, protestides elatustaseme languse ning kasvava tööpuuduse vastu. 160 km lõuna pool tiirutasid pealinnas Bukarestis sajad veoautojuhid ja motoristid autosireenide hüüdes ümber valitsushoonete, nõudes nädal tagasi kehtestatud maksude tühistamist, millega bensiin läks kaks korda kallimaks.

Demonstrandid kritiseerisid valitsust erastamise ja tööstussektori ümberkorraldamise takerdumise eest, nõudes peaministri Viktor Ciorbea nõrgenenud koalitsioonivalitsuse tagasiastumist.

Küsitluste järgi soovib enam kui pool elanikkonnast reformide kiirendamist, ehkki elatustaseme langus on Rumeeniast teinud Kesk-Euroopa ühe vaeseima riigi, kus keskmine kuupalk on alla 100 dollari.

1990. a kiirete turureformide asemel valitud järk-järguline üleminek pole loonud majanduskasvule stabiilset alust. «Valede otsuste hinnaks on valuline kohanemine, mis majandusel nüüd läbi tuleb teha,» kirjutab OECD oma raportis.

Majandusreforme aeglustab aasta algusest vinduv poliitiline kriis. Valitsuskoalitsiooni suuruselt teine, sotsiaaldemokraatlik partei nõuab peaministri väljavahetamist tugevama reformipoliitikuga, sidudes selle valitsuse 1998. a eelarve kinnitamisega.

Eelarves on eesmärgiks alandada mullu 150 protsendini tõusnud inflatsiooni 45 protsendile ning kärpida riigieelarve defitsiiti neljalt protsendilt 3,6 protsendile. Mulluse 6,6protsendilise majanduslanguse asemel loodavad eelarve koostajad tänavu nullkasvule, ehkki OECD majandusanalüüsi järgi võib Rumeenia sisemajanduse kogutoodang ka tänavu ligi 6,5 protsenti langeda.

Eelarvesse oli sisse kavandatud ka kütuseaktsiisi tõus, mis tõi kohe kaasa kütusehinna 50% tõusu. Sellest vallanduv lumepalliefekt viib üles ka muud hinnad, ennustavad analüütikud.

Eelarve kinnitamist nõuab Rumeenialt ka rahvusvaheline valuutafond (IMF), mille esindajad lahkusid märtsi algul Bukarestist 410 miljoni dollari suuruse tugilaenu järjekordset osa välja maksmata.

Majanduse halvast seisust hoolimata on välisinvesteeringute hulk aasta-aastalt kasvanud, ehkki välismaistelt otseinvesteeringutelt jääb Rumeenia kaugele maha nii Poola, T?ehhi kui Ungari näitajatest.

Läinud aastal müüs Rumeenia oma suurima tsemenditehase Prantsuse firmale Lafarge, IMGB turbiinitehase ostis Norra Kvaerner ning pankrotis naftatöötlemistehase Petrotel Vene Lukoil.

Mullu erastamisnimekirja kantud 2700 ettevõttest erastati napilt pooled -- 1120. Praegu on nimekirjas ligi 3000 ettevõtet. Erastamisest peaks tänavu laekuma 3 miljardit dollarit. Muu hulgas on plaanis välismaisele strateegilisele investorile erastada 35% riiklikust telesidekompaniist.

Seni on aga erastamisest puutumata energiasektor, kus ümberkorraldustega kaasneks suured koondamised. REUTER-WB-DI-ÄP

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing