Meigas: Eestis puudub insider-tehingute kontroll

«Viimasel ajal on siseringi info kasutamise küsimus taas teravalt esile kerkinud,» tõdes Meigas. «Asi ei ole selles, et keegi ei taha midagi teha.»

Eile teatas börs, et ei leidnud Hansa- ja Hoiupanga liitumiskõneluste ajal pankadega seotud investorite tehingutes siseinfo kuritarvitamist.

Börs plaanib ka edaspidi hakata avalikustama kõigi kahtlusi tekitanud juhtumite uurimise järelotsuseid.

Meigas tunnistas, et börsi töö võimalike siseinfo tehingute uurimisel ei ole kaugeltki ammendav. «Selleks, et rääkida tõsisest uurimisest, peaks info kogus olema hoopis suurem, kui see börsile kättesaadav on,» seletas ta.

«Meie saame kontrollida andmeid ainult oma pädevuse piires, kuid kõik see, mis jääb börsireglemendist väljapoole, on riikliku järelevalve valdkond,» rääkis Meigas. «Börs kui aktsiaselts ei saa tegelda ülekuulamise, juurdluse ega jälitustegevusega.»

«Seetõttu ei tohi väärtpaberiinspektsioon loota meie peale. Nad peavad lootma iseenda või majanduspolitsei peale,» märkis Meigas.

Meigas tõdes samas, et ka inspektsiooni tööd pärsib mõnevõrra puudulik seadusandlus.

«Väljapääs on eelkõige see, et riiklikule järelevalvele peab olema kättesaadav piisav informatsioon töötlemiseks ja otsustamiseks,» lausus Meigas. «Alles pärast seda, kui on kadunud õiguslik probleem, et inspektsioonile infot ei anta, ei tohiks neil enam olla põhjendusi seda tööd mitte teha.»

Aktsiaturu osalised ja väärtpaberiinspektsioon on kahtlustanud siseinfo kasutamises mitut avalikku ettevõtet, kuid ühegi juhtumi puhul ei ole järelevalve suutnud seaduserikkumise olemasolu tõestada.

Eesti suurima lihatootja Rakvere lihakombinaadi väidetavate insider-tehingute juhtum jõudis möödunud aasta suvel ka majanduspolitseisse, kes aga lõpetas kriminaalasja kahtlusaluste süüd tõendavate dokumentide puudumise tõttu. BNS