Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omavalitsuste sundkäik
Ministeerium sunnib omavalitsusi viima kontod Ühispanka
Saue linnapea Orm Valtson ütles, et riigieelarvest raha kättesaamiseks käskisid Harju III riigikassa ametnikud tal selleks Ühispangas konto avada. Nimetatud korra aluseks nimetati Valtsonile rahandusministri määrust.
«Mulle öeldi, et kui ma seda kontot Ühispangas ei ava, siis seda raha ei saa. Aga minu selja taga on ju iga kuu kuni 200 abivajajat,» rääkis Valtson.
Valtson tõi kõige markantsema näitena Saue vallas järele jäänud ühe T?ernobõli toetust saava inimese, kellele eraldatava 123 krooni jaoks peab Ühispangas avama eraldi konto. «Minu arvates on see bürokraatia tipp,» ütles Valtson.
Hoiupanga äripanganduse direktor Kalmer Kikas ütles, et tegu on riigiraha Ühispanka kontsentreerimise loomuliku jätkuga.
Kui rahandusministeerium ja riigikassa soovitavad asutusi olla Ühispangas, et raha paremini kätte saada, siis on neil eluline huvi seal ka olla, ütles Kikas. Kes ikka tahab oma rahakotiga vastuollu minna. Samas lausus Kikas, et ta kahtleb, kas Ühispank suudab kõiki asutusi ja ettevõtteid sellises mahus korrektselt teenindada. «See on ainult aja küsimus, kuni tekivad esimesed tõrked,» ütles ta.
Orm Valtson ütles, et talle pole ministeeriumi määrust must-valgel tutvustatud. Kuid vesteldes eile Harju III riigikassa ametnikega, püüdsid nad selle olemasolu selgeks teha, väitis Valtson.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja kohusetäitja Helju Valdre ei nõustunud nimetatud määrust tutvustama, öeldes, et määrused avaldatakse Riigi Teataja lisas. Avalike suhete osakonnast täpsustati aga, et tegu ei ole määruse, vaid ministri ringkirjaga.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ahti Kallaste rääkis, et sellist määrust või ringkirja olemas ei ole. Eelmisel aastal andsime me kassadele korralduse lõpetada ära finantseerimisskeem.
Enam ei tohi kanda raha automaatselt asutuse kontole, kus asutus ise raha omatahtsi kulutab, selgitas Kallaste.
Kui omavalitsus soovib kanda oma kontole raha, antakse neile võimalus teha ise kontsernikontolt omaenda kontole ülekanne.
«Me paneme ühe täiendava konto ja nad ise teevad korralduse kanda endale oma toetused üle,» lausus Kallaste, «kassa vaatab üle, kas neil on eelarvest niipalju raha antud ja seejärel lubab selle raha läbi lasta.»
Omavalitsus võib ka tulla füüsiliselt paberiga riigikassasse ja anda korralduse maksta toetust vajavale inimesele raha välja. Elektrooniliselt saab aga korralduse anda tõesti ainult kontsernikonto kaudu, tunnistas Kallaste.