Reiljani erutuse määr -- hea baromeeter

08. aprill 1998, 00:00

Neil, kes unustasid end jälgima Janno Reiljani eelmist raevupurset (ÄP 02.04.), võis tekkida huvi, millest jutt.

Asi oli tulumaksuseaduse muudatuses, mis taastas krediidiasutuste õiguse maksustamiseelset kasumit kuni 5% ulatuses laenuportfellist kahjumireservi suunata. Idee oli pangandusriske alandada ja säästlikkust stimuleerida. Riigil on odavam hoolitseda pankade kapitaliseerituse eest enne kriise.

Pangad opereerivad ja võtavad riske eeskätt võõra rahaga. Võõra raha kaitseks on kehtestatud spetsiifilised normatiivid. Eestis karmistati need sügisel ja pankade kasumitootlikkus kannatas. Ülemaailmne finantskriis tekitas tõusnud intressimäärade näol meilgi kahjumeid.

Selles olukorras pankadest reservide välja pumpamine ja reservide asemel dividendide maksmise soosimine oli vastutustundetu, mida tagantjärele tunnistas ka KMÜ valitsus.

Reserviõiguse säilitamist ei saa vaadelda lahus teistest Reformierakonna algatustest, mis samuti suurendavad krediidiasutuste usaldusväärsust ja stimuleerivad säästmist.

Hoiuseintresside vabastamine tulumaksust jõustub 1. juulil. Võib väita, et ka hoiustamise ergutamine teenib pankureid. Hoiuste kaitse seadus läheb pankadele aastas maksma sama palju, kui neil tulnuks musta stsenaariumi puhul maksta riigile. Kommentaar osutab taas pankurite lobile.

Meenutagem Reformierakonna toetust ülejäägiga riigieelarvele, stabiliseerimisreservi välismaale viimisele ja omavalitsuste lauslaenamise piiramisele. Ressursinäljas pankade protestid pidid siis ometi kostma Tartussegi.

Mida kiirem on Eesti majandusareng ja tugevam välismaine toetus reformidele, seda ohjeldamatumalt asub Reiljan neid halvustama. Nii on tema aktiviseerumine alati hea majandusbaromeeter olnud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing