Esmeta otsib ehituskaubale turgu

09. aprill 1998, 00:00

Esmeta tegevus seisnes enne erastamist ainult profileeritud musta metalli vahendamises. Elu näitas, et üksnes sellega piirduda ei saa, räägib ettevõtte juhatuse esimees Eduard Gevondjan. Kui veel 1990. aastate alguses oli Eestis kümmekond tööstusettevõtet, kellest igaüks vajas aastas keskmiselt 25 000 tonni metalli, ja hulk väiksemaid tarbijaid, siis praegu veab Esmeta Eestisse vaid 13 000 tonni profiilmetalli aastas.

«Meil oli laos palju seisvat kaupa -- poldid, naelad, nurkrauad, torud -- mida me ei osanud esiotsa kellelegi pakkuda,» räägib Gevondjan. «Siis tulime mõttele avada oma kauplus, kus lisaks seni seisnud kaubale hakkasime müüma ka tööriistu, mida hankisime Soomest.» Paari aastaga on Esmeta jaekaubanduse käive kasvanud 15,5 miljoni kroonini.

Eelmisel aastal otsustas Esmeta hakata arendama ka tööriistade hulgikaubandust. Ettevõte tahtis luua oma edasimüügivõrgu üle Eesti. Tänavu prognoosib Esmeta hulgikaubanduse käibeks 19,5 miljonit krooni.

Ettevõte kavatseb luua analoogse jae- ja hulgimüügivõrgu ka Lätis. «Läti jääb Eestist oma arengus kaks-kolm aastat maha, seal puuduvad sellised suurkauplused, nagu näiteks Tallinnas tegutsev Ehitusmaailm,» lausub Gevondjan.

Esmeta leidis endale lõunanaabrite juurest partneri, kes ostis tulevase ehituskaupade poe jaoks hooned. Lätis kavatsetakse kahasse rajada 500 m² kaubandus- ning 1000 m² laopindu.

«Ruumid neilt, sisustus ja kaup meilt,» ütleb Gevondjan. Ehituskaupluse avamine seisab ees järgmisel suvel.

Esmeta peab silmas ka Venemaa turgu. «Varem või hiljem kirjutavad Eesti ja Venemaa alla vabakaubanduslepetele, meie oleme valmis oma kaupa sinna viima juba sügisel,» lausub Gevondjan.

Aasta tagasi ostis Esmeta viie miljoni krooni eest seadmed, et hakata tsinkplekist ise profileeritud metalli valmistama. Esmeta tütarettevõte alustas tootmist suvel, tänavu tahab firma jõuda 7--10 miljoni kroonise käibeni. Venemaalt tuuakse Eestisse tsingitud plekk, millest kohapeal valtsitakse gyproc-plaatide paigaldamiseks vajalikud aluslatid ja kinnitused.

Eestis varem sellist toodangut ei valmistatud, seda tarniti ja tarnitakse ka praegu põhiliselt Soomest.

Olulist hinnavahet veel Esmeta ja Soome kaubal pole. «Me kasutame liiga palju käsitsitööd,» põhjendab Gevondjan. «Pealegi oleme sunnitud ostma metallilõiketeenust, sest oma lõikuri oleme suutelised ostma alles 2000. aastal.»

Suurima osa Esmeta käibest annab praegu veel Venemaalt ja Ukrainast sisseostetav profileeritud must metall. Ettevõtte eelmise aasta kogukäive oli 65 miljonit krooni, aasta lõppes paarisaja tuhande kroonise kahjumiga.

Esmeta on üks suuremaid EVEA Panga aktsionäre. «Me ei tungi pangandusse, vaid tahame olla n-ö oma panga kliendid,» põhjendab Gevondjan ettevõtte huvi panga aktsiate vastu.

«Pangas etendavad minule tähtsat rolli vastastikused suhted, ka suhetes välispartneritega maksab isiklik kontakt märksa enam kui paberile pandud äriplaan,» leiab Gevondjan.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing