Läänepoolkerale vabakaubandus

Ameerika riike ühendava vabakaubandustsooni FTAA (Free Trade Area of the Americas) põhijooned pandi paika Miamis 1994. a piirkonna riikide esimesel tippkohtumisel. Neli aastat hiljem kohtuvad riigipead taas, erandiks vaid Kuuba juht Fidel Castro.

USA-le annaks pooluselt poolusele ulatuv vabakaubandustsoon eelistatud juurdepääsu piirkonna kiiresti kasvavatele turgudele. Ladina-Ameerika saaks vabakaubanduskokkuleppest kasu eelkõige USA suurenenud investeeringute ning odavamate ja kvaliteetsemate kaupade näol.

Samas ei jaga USA kongress president Bill Clintoni entusiasmi ning ei andnud talle soovitud erivolitusi kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Ladina-Ameerika riikidega.

Nii on mitmed Ladina-Ameerika riigid haaranud ise initsiatiivi -- T?iili näiteks sõlmis USAst mööda minnes kahepoolsed kokkulepped USA NAFTA (North-American Free Trade Area) partnerite Kanada ja Mehhikoga.

Samal ajal kui kogu läänepoolkera hõlmava vabakaubandustsooni idee on alles algusjärgus, on järjest tugevnemas väiksemad piirkondlikud kaubandusühendused nagu Mercosur -- Argentinat, Brasiiliat, Paraguayd ja Uruguayd ühendav tolliliit, mille arvele langeb ligi kaks kolmandikku piirkonna kaubandusest.

Seitsme aastaga on Mercosur saavutanud taseme, milleks Euroopal kulus aastakümneid. Alates 1991. a on Mercosuri riikide omavaheline kaubandus kasvanud 300 protsenti. Kiire majanduskasv ning ligi 1200 miljardi dollarini ulatuv SKT teeb blokist arvestatava majanduspartneri.

Iseseisvust ning sõltumatust USAst rõhutab Mercosur muu hulgas sellegagi, et vahetult pärast T?iili tippkohtumist kirjutatakse alla vabakaubanduskokkulepe nn Andide pakti riikidega, kuhu kuuluvad Boliivia, Kolumbia, Ecuador, Peruu ja Venezuela. Tuleval aastal alustab Mercosur Rio de Janeiros läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimise üle Euroopa Liiduga, mis on 27 protsendiga bloki suurim kaubanduspartner. DI-WP-ÄP