Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väravatorn käis käest kätte
Hortus Musicuse ja Filharmoonia kammerkoori kasutuses oleva Väravatorni hoone tagastamine Uno Robert Wernerile käis tavatult kiiresti. Tänavu talvel jõustunud Tallinna linnakohtu otsuses nenditakse, et testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse sai Werner kätte alles aprillis 1997, pool aastat pärast seda, kui ta oli oma pärimisõigust kasutanud.
Kohus juhtis tähelepanu sellele, et vara tagastamise otsustamisel unustati kindlaks teha tagastatava vara koosseis. Kultuuriministri määrusega olid 1996. a augustist kõik Tallinna all-linna kindlustused tunnistatud kultuurimälestiseks. Valitsuse määruse järgi kuulusid Neitsitorn, Tallitorn ja nende vaheline müüriosa koos galeriiga 1. detsembril 1994 riikliku vara hulka, mille valdaja on rahandusministeerium.
Omandireformiameti juhataja Vladimir Viies sõnas, et vaidlusaluse vara omanik kuulub kõigele lisaks 1941. aastal Saksamaale ümberasunute ja hiljem kompensatsiooni saanute nimekirja.
Jõustunud kohtuotsus on saadetud Tallinna linnavalitsusse ettepanekuga tagastamisotsus uuesti läbi vaadata ja uus otsus teha. Linnavalitsus peab hüvitama kohtuskäimise kulud Eesti Filharmoonia kammerkoorile ja Eesti Kontserdile, kes Väravatorni tagastamise vaidlustasid.