Rootsi talunike ühistud otsivad arenguteid

22. mai 1998, 00:00

«Seesmiselt tunnetatud uuenduste vajadus ning turusituatsiooni muutumine esitab põllumeestele ja põllumajandusühistutele uusi nõudmisi,» ütles Rootsi talunike keskliidu LRF juht Hans Jonsson. «See puudutab nii suhtumise muutumist kui Euroopas Liidus piiride kadumisega avanenud tohutuid võimalusi,» jätkas ta.

Põllumajandusühistutel on kaalukas roll Rootsi toiduainetööstuses, mille kogukäive on 140 mld Rootsi krooni ning kus töötab 60 000 inimest.

Talunikele kuuluvate ettevõtete, millest tuntumad on Arla, Cerealia, Scan, Kronägg ja Skånemejerier, kogukäive on 80 mld Rootsi krooni ning tööliste arv 30 000.

Ehkki põhitootmine domineerib, on järjest suurema tähtsuse omandanud põllumajandussaaduste töötlemine. Samal ajal on konkurents järjest kasvanud, sest suureneb imporditavate toiduainete hulk. Praegu moodustab Rootsi toiduaineimport ligi 32 mld krooni.

Sellises turusituatsioon püüavad Rootsi talunike ühistud suurendada ekspordi osa. Kõige kaugemale on jõudnud teraviljaettevõte Cerealia, mille 5,2miljardilisest käibest tuleb ligi 40% väljastpoolt Rootsit. Tootmine on käivitatud ka Taanis ja Poolas.

«Näeme ekspordi alal suuri võimalusi. Oleme läbi murdnud Suurbritannia turule ning sügiseks on suured plaanid Saksamaal,« ütles Jonsson. «Saksamaal oleme välja valinud kümmekond ettevõtet, mida oleksime valmis ostma, et saada juurdepääsu jaotuskanalitele. Samuti võib kõne alla tulla kohalik tootmine,» jätkas ta.

«Rootsi talunikud on tugev kaubamärk. Inimesed teavad meie tegemisi. Oleme 5--10 aastat teistest ELi riikidest ees nii loomade kaitse kui antibiootikumi- ja salmonellagarantii osas ning meie hinnangul ka keskkonnaküsimustes,» ütles Jonsson.

Muutuste vajaduse tunnetamine on tuleneb sellest, et varem reguleeritud põllumajandus on tänaseks üle võtnud turumajanduse põhimõtted.

«Turg dikteerib talunike ettevõtetele uued nõudmised. Tuleb olla parem ja hoolitseda selle eest, et omanikud, s.o talunikud saaksid oma kvaliteetsete toodete pealt ka lisaväärtust,» ütles Jonsson.

Tavaliselt on talunike ühistutele kuuluvate ettevõtete tulusus aga madalam kui teistel erasektori toiduainetööstuse ettevõtetel.

«Selline võrdlus on väheütlev, sest talunikele kuuluvad ettevõtted ei ole müügiks,» ütles Jonsson.

Börsile viimine oleks Jonssoni hinnangul lühinägelik ning õõnestaks äratasuva põllumajandustootmise jätkumise eeldusi.

«Ettevõte on eelkõige taluniku toodetud tooraine turustuskanal,» ütles ta. «Sellised ettevõtted nagu Arla võimaldavad talunikul raha teenida. Kui me oma ettevõtted käest anname, kardan ma, et Rootsi talunikust saab traktorijuht rahvusvahelises toiduainetööstuses,» ütles Jonsson.

Erinevalt Rootsi tarbijate kooperatiividest, mis 1990. aastatel sattusid majandusraskustesse ning olid laenuandjate survel sunnitud peaaegu kõik oma ettevõtted ära müüma, on põllumajanduskooperatiivide finantspositsioon tugev.

Hans Jonssoni sõnul takistab talunikele kuuluvate firmade laienemist rohkem ideede kui kapitali puudus.

«Oleme küll otsustanud börsist eemale jääda, kuid soovime, et talunike ettevõtted looksid liite ja leiaksid nii Rootsist kui välismaalt partnereid, kellega koos värskeid äriideid realiseerida,» ütles Jonsson. DI

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:33
Otsi:

Ava täpsem otsing