Kontrolörid süüdistavad erastajaid raiskamises

03. juuni 1998, 00:00

«Sellest lähtuvalt võib riigivara erastamistulemusi hinnata suhteliselt tagasihoidlikeks,» leidis peakontrolör Olav Lüüs oma otsuses.

Riigikontrolli hinnangul on erastamisagentuur kulutanud riigivara erastamisel liiga palju raha. Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul tulnuks aga veelgi rohkem kulutada, et meelitada Eestisse paremaid investoreid. «Riigikontrolli etteheited näitavad, et asjade tajumise ja mastaabiga on probleeme,» ütles Sarnet.

Sarneti sõnul ei oleks saanud erastamiskulusid kokku hoida. «Rohkem oleks tulnud kulutada, siis oleksid tulemused paremad olnud ja oleks saanud kiiremini erastada,» leidis Sarnet.

Sarneti ütlusel oleks tulnud paljud ettevõtted vabastada 1992. aasta riigimaksude võlast ja viivistest.

Valitsuse otsusega kustutati aastatel 1994--1997 erastatavate ettevõtete maksuvõlgu 370 miljoni krooni eest. «Oleks kõik ettevõtted maksuvõlgadest vabastatud, saanuks tugevamaid välisinvestoreid rohkem,» ütles Sarnet.

Sarneti sõnul on endistest idabloki riikidest kõige kallim erastamisprotsess toimunud Ida-Saksamaal, kus kulutati erastatavate ettevõtete saneerimiseks ja võlgade katmiseks 2,4 triljonit Eesti krooni. «Tulemus Ida-Saksamaal ei ole hiilgav, kuid nii oli ainuke võimalus majandus 2004. aastaks läänega konkurentsivõimeliseks saada,» lausus Sarnet.

Sarneti väitel on erastamisotsused kuni 95 protsendi ulatuses õnnestunud. Ettevõtted on ületanud viimase nelja aasta jooksul võetud erastamiskohustusi investeerida kokku 3,8 miljardit krooni ja tagada töökohad 83 000 inimesele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing