Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- 3. juuni 1998 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Petutehing Eesti Panga initsiatiivil
Esmaspäevaks on Hoiupanga endine peajurist Marcel Vichmann kutsu-tud keskkriminaalpolitseisse tunnistusi andma Põhja-Eesti Panga (PEP) kadunud 10 miljoni USA dollari asjus. Selle tehingu pärast tahab politsei esitada süüdistust Reformierakonna esimehele Siim Kallasele ja Eesti Panga presidendile Vahur Kraftile.Äripäev arvab, et nn 10 miljoni dollari tehingu üheks peamiseks initsiaatoriks oli Eesti Pank, mitte Põhja-Eesti Pank, nagu keskpank on üritanud avalikkusele väita.Riigile kuuluvat PEPi kasutas Eesti Pank oma kahtlase väärtusega ettevõtmise kattevarjuna. Seda lubab arvata asjaolu, et ka Hoiupangale pakuti 1994. aasta suvel analoogilist tehingut, kuid Hoiupank keeldus.Hoiupanga poolt uuris tehingu teostamise võimalust Marcel Vichmann, kes tunnistas läinud nädalal Äripäevas, et PEPile sarnase investeerimisprojekti pakkujaks oli Eesti Pank. Keskpangast kinnitati Hoiupanga juhtidele, et tehingu vahendaja Abram Sher on igati õige inimene.Eesti Panga initsiatiivist annab tunnistust seegi, et offshore-firmaga Paradiso SAL sõlmis investeerimislepingu Eesti Pank. Kolm päeva hiljem läksid aga keskpanga kohustused üle PEPile. Kogu operatsiooni ja sellest saadud 10 miljoni dollari suurust kahju õnnestus Eesti Pangal ja PEPil saladuses hoida kuni 1996. a lõpuni, kui võimulolev Koonderakonna ja Maarahva ühendus kasutas selle ära korteriskandaali summutamiseks. See, et kõik avalikuks tuli, on loomulikult poliitiline käik, kuid selles ei ole midagi taunimisväärset. Mida rohkem selliseid asju välja tuleb, seda puhtamaks muutub ühiskond.Nüüd peavad politsei ja kohus selgitama, kas 10 miljoni dollari tehing oli tingitud keskpanga ametnike soovist riigilt raha välja petta või oli tegemist pangaametnike lihtsameelsusega, mille tõttu õnnestus kellelgi salapärasel Schirallil Eesti riigilt 10 miljonit dollarit välja petta.Sellel ajal, kui tehing toimus, oli Eesti Panga presidendiks praegune Reformierakonna esimees Siim Kallas. Olenemata sellest, kas Kallas oli petuskeemist teadlik ja osales selles või mitte, on tema üks, kes 10 miljoni dollari kadumise eest vastutab.Eesti Pank ei oleks tohtinud sellistes sobingutes osaleda isegi mitte riigile kuuluvat panka päästes. Nüüd tuleb aga välja, et keskpank oli hoopis petuskeemi üheks initsiaatoriks ja projekti puudutavatel dokumentidel on Siim Kallase allkirjad.Jääb üle loota, et asi jõuab lõpuks nii kaugele, et kohus saab 10 miljoni dollari kadumisele ja selles osalenutele anda oma hinnangu ning otsustada, kes on süüdi ja kes mitte.- Hetkel kuum
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
USA aktsiaturul näitavad ralli märke uued sektorid
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Õigel ajal loobumist takistab edasipürgimise kultuur
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eesti elanik pääses Iraani hõivatud laevalt
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Paavo Nõgene aktsionäride koosolekult: lisaemissiooni hetkel ei plaani
Kuigi Tallinki aktsionäride üldkoosolekul esitas ettevõtte juht Paavo Nõgene aktsionäridele ettepaneku, et nõukogu võiks järgneval kolmel aastal suurendada aktsiakapitali, ei ole Nõgene kinnitusel täiendav aktsiaemissioon hetkel plaanis.
Kuigi Tallinki aktsionäride üldkoosolekul esitas ettevõtte juht Paavo Nõgene aktsionäridele ettepaneku, et nõukogu võiks järgneval kolmel aastal suurendada aktsiakapitali, ei ole Nõgene kinnitusel täiendav aktsiaemissioon hetkel plaanis.