Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa piitsa ja prääniku poliitika

16. juuni 1998, 00:00

Venemaa on järjest selgemalt hakanud Eesti, Läti, Leedu ja Soome kaarte üksteise vastu välja mängima. Seda näitavad Läti vastu kavandatavad uued karmid sanktsioonid ning Venemaa välisministri juunikuised visiidid Soome ja Leetu.

Soomes tahtis Primakov järjekordselt kuulda riigi juhtkonna kinnitust, et Soome NATOsse ei astu, ja kinnituse ta ka sai. Soome omakorda soovis Venemaa ametlikku toetust oma Euroopa Liidu (EL) põhjamõõtme algatusele, mis Primakovi arvates võiks soodustada Loode-Venemaa ja Soome koostööd ning kahe riigi vahelist transiitkaubandust.

Kahe riigi majandussuhteid arutas Primakov nii president Martti Ahtisaari kui ka peaminister Paavo Lipponeniga. Neil oli, millest rääkida, sest kahe riigi kaubavahetus on taas saavutanud NSV Liidu lõpuaja hiigeltaseme, käivad Venemaalt Porvoosse kavandatava naftajuhtme tasuvusuuringud ning Soome Neste on peale ühisfirma Gazpromiga väljendanud huvi Gazpromi aktsiate ostmise vastu.

Soome välisminister Tarja Halonen taotles Primakovilt toetust Soome-Rootsi ühisalgatusele, mille eesmärk on Läänemere piirkonnas usalduse suurendamine. Selles kontekstis Vene-Läti suhete käsitlemisel deklareeris Primakov, et Lätiga saavad Vene suhted paraneda ainult juhul, kui Läti arvestab kõiki OSCE rahvastikukomissari Max van der Stoeli soovitusi. Aga kas saab üldse rääkida suhete parandamisest, kui Venemaa keskpank on kavandanud Läti parlamendi kodakondsusseaduse arutelu ära ootamata juba uusi Läti-vastaseid sanktsioone?

Nii Soomes kui ka nüüd Leedus Läänemere regiooni julgeoleku käsitlemisel ütles Venemaa välisminister, et Baltimaade astumine NATOsse ei tule kõne allagi, sest see kahjustaks Venemaa geopoliitilisi huve. Sel puhul meenutas Helsingin Sanomat Primakovi aprillis Tsaari-Venemaa välisministri Aleksandr Gort?akovi 200. sünniaastapäeva puhul peetud kõnet, kus ta ülistas tolle imperialistlikku välispoliitikat. Lehe arvates ei jäta Primakovi suhtumine kahtlust, et ta ei pea täiesti iseseisvaks ei Eestit, Lätit ja Leedut ega ilmselt ka Soomet, kui keelab neil NATOsse astumise.

Venemaa jäika suhtumist NATO edasisse laienemisse väljendas 12. mail Vene diplomaatidele kõneldes ka Venemaa president Boriss Jeltsin, kes ütles, et Venemaa on otsustanud blokeerida NATO edasise laienemise, iseäranis Baltimaadesse.

Nagu kirjutas neljapäevane Russkii Telegraf, on Venemaa kaitseministeerium vajaduse korral valmis paigutama Kaliningradi oblastisse taktikalise tuumarelva. Huvitav, kas Jevgeni Primakov niisugusest võimalusest ka Leedu juhte sõbralikult informeeris?

Nüüd, kus Venemaa suhted Läti ja Eestiga on lukus, püüab Venemaa ilmselt Leedu suhtes ajada meelituspoliitikat, mis on tuttav Soomest. Nii loodab Venemaa tabada mitu kärbest ühe hoobiga: tagada endale tähtsa transpordiühenduse Kaliningradiga, nõrgestada ja mõjutada Lätit sellega, kui nafta hakkaks Läti asemel rohkem voolama Leedu kaudu, ja säilitada mõjujõu Baltimaades, kui Leedu eelistab soodsate majanduslepingute tasuks NATOsse pürgimise edasi lükata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:41
Otsi:

Ava täpsem otsing