Pankrotilaine põhjused mujal

Juba teist kuud järjest näitab statistika, et tööstustoodangu müügi kasv Eestis on pidurdunud, olles alla 5%. Pankade analüütikud prognoosivad ettevõtetele pankrotilainet, sest Eesti Panga 1. juulist karmistatud nõuded pidurdavad pankade laenutegevust.

Äripäeva arvates tuleks pangaesindajate ähvardavatesse prognoosidesse suhtuda reservatsiooniga. Kui Eesti ettevõtteid peaks tõesti tabama pankrotilaine, siis ei ole põhjus mitte uutes normatiivides, vaid pankade laenuportfelli kvaliteedis.

Tänu sellele, et kuni möödunud aasta viimaste kuudeni oli pankadel lihtne väljast raha laenata, andsid pangad kergelt laenu mahukatele, kuid riskantsetele äriprojektidele.

Eesti Panga eesmärk on välisraha sissevoolu vähendada. See muudab laenu saamise keerulisemaks ja muutuvad ka laenutaotlejale esitatavad nõuded, mis peaks parandama laenude kvaliteeti.

Karmimatele normatiividele vastavad pangad hädakisaga, sest Eesti panganduses toimis sõbra- või naabrimehe mentaliteet, mis ei olnud omane ainult kurikuulsale Maapangale.

Peale Maapanga võib näitena nimetada Hoiupanga laene ekspeaminister Tiit Vähi juhitud Silmetile, Ühispanga sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvat toetust Hansateele, Tallinna Panga ja Inreko ühist laevandusäri. Kõik sellised suurprojektid vajavad hiljem lisafinantseeringut ja nii ongi tekkinud suletud ring. Kui pank enam näiteks Silmetile või Hansateele laenu ei anna, siis satub ettevõte makseraskustesse ja pank jääb varem antud laenust ilma.

Kuna tegemist on suurte summadega, siis ongi sellised sõbramehe projektid muutunud pankadel nüüd probleemseteks. Keskpanga karmimate nõuete tõttu see probleem üha süveneb.

Kindlasti mõjutab välisraha vähenemine ja pankade laenutegevuse pidurdumine väike- ja keskmisi ettevõtteid. Eeskätt selles osas, et varasemast raskem on uut äri käivitada.

Pankrot võib oodata neid, kellel on krooniline käibevahendite puudus või kes on saanud laenu tänu headele suhetele ja sinistele silmadele. Seega ei põhjusta võimalikku pankrotilainet mitte karmimad nõuded, vaid halb laenuportfell ja selles ei saa küll Eesti Panka süüdistada.

Keskpank peab hakkama senisest kindlamalt kehtestatud normatiivide järgimist nõudma. Maapanga näite varal võib öelda, et seni ei ole seda piisava rangusega tehtud. Kuigi Maapank oli juba rohkem kui pool aastat raskustes pangandusnõuete täitmisega, pigistas Eesti Pank selles osas silma kinni ja lasi Maapangal edasi vegeteerida. Karmimad nõuded ei ole halvad, kui neid ka ilma eranditeta täidetakse.