Osa võlast leidis omaniku

13. juuli 1998, 00:00

Rein(55) kuulub nende õnnelike hulka, kellel oli Maapangas alla 20 000 krooni ja midagi saamata tal ei jää. «Ega ma ei mõelnudki nii vara panka tulla, aga jalutasin siit mööda ja vaatasin, et järjekord on väike,» selgitab ta. «Eks maal on tunglemist kindlasti rohkem.»

Täpselt kell üheksa avab kaks turvameest Ühispanga Pärnu maantee kontori metallist uksed ja kümmekond ootajat trügib sisse. Maapanga klientide teenindamiseks on eraldatud kaks kassat ja eraldi nupp järjekorranumbreid jagaval tablool.

Kümme minutit pärast pangakontori avamist jalutab sisse keskealine hallis ülikonnas härrasmees. Härrasmees on pahur ja kassade ette tekkinud järjekord käib talle ilmselgelt närvidele. «Mind jätab see 20 000 krooni ikka üsna külmaks, võrreldes ülejäänud rahaga, millest ma edaspidi võin ilmselt vaid und näha,» väidab mees üsna sapiselt. Mehel oli Maapangas üle 300 000 krooni ja teda ei rahuldaks ilmselt ka see, kui ta teaks, et valitsus hakkab homme Maapanga suurhoiustajate küsimust arutama.

Estonia puiestee kontoris seisab turvamees uksel ja laseb korraga iga kassa juurde vaid paar inimest. Paljud lähevad seetõttu juba ukselt tagasi, sest pisikeses eesruumis mitmekesi oma aega oodata pole eriti meeldiv.

60aastane Vaabo Treial otsustab samuti kallist tööaega rohkem mitte raisata ja tulla oma väärtpaberihoiuse järele hiljem. «See jääb mul ikka 20 000 krooni sisse. Mina lootsin algusest peale, et saab raha kätte. Esimesel hetkel, kui Maapanga kinnipanekust kuulsin, mõtlesin küll, et ei tea, mis nüüd saab,» meenutab ta.

Osal Maapanga klientidest tekib aga paratamatult sekeldusi. Ühe väikeettevõtja firma arve on kadunud kui tina tuhka ja hiljem selgub, et kuna kontol oli 5,02 krooni, on see lihtsalt kaotatud. Alla 10 krooniseid summasid välja ei maksta.

Kuid firma omanik teab, et talle on juba mõnda aega tagasi ühe firma kinnitusel Ühispangast Maapanka kantud ligi 7000 krooni. Nüüd tuleb ise rahasaadetise jälgedele asuda, kuid reede õhtuks ei selgu veel midagi.

Firma omaniku isiklikule Maapanga kontole on jällegi tekkinud 100 krooni, kuigi nädal enne panga sulgemist oli arve täiesti tühi ja keegi peale tema enda ei teadnud ka konto numbrit.

Maapanga juurte juures, Rakveres, on aga trügimist kõvasti rohkem kui pealinnas. Ühispanga hoone kahest kontorist on üks täielikult Maapanga klientidele eraldatud ja see on rahvast pungil täis. Turvamees Paavo räägib, et hommikul oli veel palju hullem. «Järjekorrad olid ikka uksest väljas ja mõned napsutanud kliendid käisid siin ka. Nemad olid veidi agressiivsed ja räuskasid,» ütleb ta.

Rakvere muuseumitöötaja Leili Pajos (68) tunnistab naerdes, et tema saab kõik Maapanka jäänud raha kätte. «Nüüd on küll selline tunne, et kõige turvalisem on raha ikka kodus sukasääres hoida,» arvab ta.

Pajos meenutab, et juba Virumaa Kommertspank, millest hiljem Maapank sai, oli inimeste silmis väga kindel pank. «Ja Malle Eenmaa oli väga usaldusväärne inimene!» lisab ta. «Vaatasime siin, et ehitasid veel suure uhke maja pangale ja üldse tundus neil hästi minevat.»

Sinises suvekleidis Riina (33) ütleb muiates, et piinlik lugu, aga temale laekusid Maapanka alimendid: «Üle 10 000 krooni oli ja kuna me eksmehega eriti hästi läbi ei saa, oleks tema kindlasti kahjurõõmu tundnud, kui raha panka oleks jäänud.»

Väga palju on rahaootajate hulgas vanemaid inimesi. Mitmed neist võtavad vajalikud paberid koju kaasa, et lastega koos ära täita.

«Miks ei karistata neid, kes selles süüdi on?» on äsja kontorist väljunud Hugo (73) imestunud. «President teeb siin igasugu seadusi, aga kasu pole sellest midagi!»

Põlvamaal tagastavad Maapanga erahoiustajate raha kaks Põlvas asuvat Ühispanga kontorit.

Kesklinna kontori ees võtab reedel esimene inimene platsi sisse pool kaheksa hommikul. «Tulin Räpinast kõige varasema bussiga,» kõneleb vanamammi. «Kartsin, kas õhtuks koju saangi.»

Avamise eel on kesklinna kontori ukse ees sisselaskmist ootamas paarkümmend inimest. Tund aega hiljem on järjekord oluliselt kokku kuivanud ja pärast lõunat mahuvad kõik kliendid lahedalt kliendisaali. Põlva äärelinnas autoregistrikeskuses asuvas Ühispanga kontoris ootab uste avamist kell üheksa hommikul viis inimest. Järgnevatel tundidel käib seal vaid üksikuid.

«Mind rahustas ajakirjandus, et oma pisku saan ikka kätte,» räägib invaliidsuspensionär Enno Kelt. Kelt tunnistab, et oma vitsad on ta juba kätte saanud: Tartu Kommertspanka jäi 20 000 rubla.

Koduperenaine, kolme lapse ema Kairi Kusma asub järjekorda, imik süles. «Tahan ruttu raha kätte saada,» seletab Kusma ja suskab titele luti suhu. «Kuu aega oleme pidanud vägagi viletsalt läbi ajama.»

Kusma sõnul oli ahjalastel ainus võimalus oma raha hoida Maapangas, sest teiste pankade kontoreid Ahjas pole. «Nüüd peame pikema reisi ette võtma, et raha kätte saada,» ohkab Kusma.

Ühispanga Põlva harukontorist väljub vanem abielupaar koos kahe lapselapsega. «Rõõmust on asi väga kaugel,» lausub Veriora kandis elav vanaema. «Ma ei ole saanud enam öösiti magada.» Vanapaaril on Maapangas 105 000 krooni.

«Meie kandis on rahakaotajaid mitmeid,» sekkub vanaisa. «Enamikul talupidajaist oli Maapangas rohkem kui 20 000 krooni.» Kõrgemalt poolt on antud õhkõrn lootus, et ehk saame oma raha ikka kätte, keerab muserdatud vanapaar minekule.

Ühispanga Põlva harukontori juhataja Andres Võsobergi sõnul võtavad erakliendid reeglina väiksemad summad välja ja suuremate summade puhul avavad konto. Võsoberg prognoosib, et kokku peavad nad põlvamaalastele tegema üle 5000 väljamakse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing